10 soojakraadiga ja vihmane talv toob rahvapärimuse järgi kylma kevade, sajuse suve ja ikalduse, vahendab rahvakalendri tarkust "SL Õhtulehes" Allar Viivik.
Neli aastat tagasi valitses meil nii käre talv, et veel mahlakuu keskelgi olid Soome lahe väikesaared jäävangis. Pakaselisele talvele järgnesid kuum ja äikeseline suvi ning pikk soe sygis. Ehk kõik läks täpselt nii, nagu iidsed rahvapärimused ennustasid.
Praegune soe ja vihmane talv tõotab aga kirjandusmuuseumi vanemteaduri Mall Hiiemäe sõnul tuua kehva ilmaga kevade ja suve – põlvest põlve pärandatud vanasõnad ja ytlused kinnitavad seda nagu yhest suust.
Muuseumi rikkaliku pärimuskogu põhjal oli sandi ilmaga aastat oodata juba läinud sygise ja jõuluaja põhjal. Näiteks saarlaste tarkus ennustab suveks ikaldust: «Mättal peab olema enne jõulu seitse mytsi peas. Siis tuleb hea vilja-aasta.»
Uue aasta ilma ennustamisel on tähtsaim aeg jõulupyhadest näärideni ja sydakuu esimesed tosin päeva. Näiteks kui jõuluööl säravad taevas tähed, on loota karjaõnne. «Karksi tarkus ytleb: ööl vastu esimest pyha paukuvad aiateibad näitavad kuuma suve,» lisab Hiiemäe. Räpina rahvas pakub aga pakaseliste jõulude järgi põuast suve. «Pakast polnud ning ilmselt tuleb kehv ja vesine suvi,» järeldab Hiiemäe.
Vähe sellest – Rõngu kandist pärit uskumuse järgi tähendavad rohelised jõulud ka lumist munapyha. Tänavu on see pyha 8. mahlakuud.
Jäist kevadet laseb oodata ka Põltsamaa rahvatarkus: «Kui tõnisepäeval (taliharjapäeval, 17. sydakuud) on nii sula, et härg saab räästa alt juua, ei saa maarjapäeval (marjapunapäeval, 25. urbekuud) kukk sealt sõõmugi.»
Viletsat aastat näitas Hiiemäe sõnul ka sydakuu esimene päev, sest saarlased usuvad: «Kui nääripäeval on puud lumised, siis jõulud rasvased ning aasta hea.» Samast on pärit ka teine ytlus: «Juhtub paks lumi näärihommikul oksi murdma, on oodata taude ja suuri sõdasid.»
Vihmane uusaastapäev ennustab teaduri tõlgendusel seega suvist ikaldust, aga mitte inimohvritega õnnetusi.
Sydakuu esimese 12 päeva järgi ilma ennustamine on tegelikult vanade germaanlaste komme – kui näiteks 4. kuupäeval sajab, tuleb vihmane mahlakuu, sydakuu 6. päeva sadu aga tõotab vihmast pärnakuud. Tänavu pysis selge ja kuiv ilm ainult sel kolmapäeval, 10. sydakuud ehk alanud aasta kõige ilusam ilm peaks tulema alles porikuus.
Oma sõna eesootava ilma kohta on aga öelda veel ka taliharja- ning korjusepäeval ja taliharjal (14. ja 17. sydakuud). Näiteks taliharjanädalal peavad käed käpikutes ja jalad sokkides higistama, kuid mitte praeguse vihmase kevadilma pärast, vaid hoopis käredale pakasele järgnenud ajutise leevenduse tõttu.
Mida kauem paistab taliharjapäeval päike, seda parem tulevat nii heinaaeg kui ka kogu ylejäänud suvi. Kui talve selgroog murdub aga vihmaga, nagu ilmajaam seda tänavu ennustab, sajab terve suve.
Pilt: Sarapuu-urvad kesktalvises metsas, Maavalla Koda