Rootsi valitsus andis uuest aastast saamidele põhjapõdrakasvatuses täiesti vabad käed. Nyyd seisab aga rahval, keda varem yldiselt laplasteks nimetati, ees veel olulisem heitlus – võitlus õiguse eest maale, mida nad on tuhatkond aastat kasutanud. Juba on yles kerkinud hulk keerukaid kysimusi põlisest maakasutusest ja põhjala suurtest maapõuevaradest, kirjutas EPL-is Sarah Edmonds.
1. sydakuud sai 31-liikmeline saamide parlament endale võimu kohalike piiride määramise ning saja miljoni Rootsi krooni suuruse abiraha jagamise yle loomasööda ostmiseks ja hyvitiste maksmiseks kiskjate tekitatud kahju eest, aga ka näiteks põhjapõtrade registri pidamiseks kõrvadesse tehtud sisselõigete abil. Need lõiked näitavad, kellele loom kuulub.
Saam Lars-Nila Lasko, jurist ja inimõiguste eest võitleja, on rahul, et seni vaid nõuandva koguna tegutsenud saamide parlamendil on nyyd võim selliste kohalike asjade yle, mis on saamidele olulised. Kuid tema meelest peab Rootsi valitsus siiski selgelt välja ytlema, millised õigused on karjapidajatest, kalastajatest ja kyttidest saamidel nendele maadele, kus nad on põlvkondade viisi elanud.
240 000 põhjapõtra
Umeå ylikooli saamiuuringute keskuse direktori Peter Skoldi meelest on lahenduse leidmine saamlaste maaõiguste muredele eluliselt vajalik, kuid keeruline. Ligikaudu 240 000 põhjapõtra kasvatavad saamid vajavad suuri maa-alasid, et nad saaksid oma loomi toitmiseks yhest kohast teise ajada. “Võimalused selleks on aasta-aastalt vähenenud juba XIX sajandi keskpaigast saadik,” ytles Skold. “Saamid saavad aru, et kui selles osas pööret ei tule, on nad yhel päeval ilma igasugusest õigusest maale.”
Rootsi peaprokurör Göran Lambertz on tunnistanud, et kaugel põhjas asuvad maa-alad võivad tõesti kuuluda saamidele ja mitte riigile. “Kui ma viimati selle kysimusega tegelesin, leidsin kyll, et on põhjust uskuda, et neil võib olla õigus oma maale väga kaugel põhjas,” ytles ta Reutersile.
Lambertzi sõnul peavad aga saamid oma õiguse saavutamiseks kas Rootsi riigi kohtusse andma või avaldama survet poliitikutele, et nood asja tõsisemalt käsile võtaks.
Rootsi tõrjub põlisrahvaste konventsiooni
•• Erinevalt Norrast ja hoolimata saamide nõudmistest, ei ole Rootsi ratifitseerinud rahvusvahelise tööorganisatsiooni põlisrhvaste konventsiooni, mis nõuab riikidelt põlismaalaste omandiõiguse tunnistamist maale, kus nad on põliselt elanud. Lisaks peavad põlismaalased saama kasutusõiguse maale, millele neil on minevikus ligipääs olnud.
•• Konventsioonis tõdetakse sedagi, et põlismaalastel on õigus ka loodusvaradele oma põlistel aladel. See on omakorda tekitanud ärevust Rootsi kaevandusfirmades, selgitas põllumajandusministeeriumi ametnik Magnus Kindbom. Nende loodusvarade hulgas on näiteks rauamaak, mille suurim maa-alune kaevandus asub Kirunas.
•• Skoldi sõnul ongi kaevandusfirmade ja eramaaomanike mured võimalike dramaatiliste tagajärgede pärast sundinud Rootsi valitsust mitu korda konventsiooni ratifitseerimist edasi lykkama. Uue paremtsentristliku valitsuse ametisse asumine möödunud sygisel võib tähendada järjekordset viivitust.