[text]
Täna on

Noorsooromaan “Vana-Permi poisi Tikö seiklused” on tõlgitud Jelena Gabova venekeelse tõlke “Maltžik iz Permi Võtšegodskoi” (Sõktõvkar, 2001) järgi, milles on autori nõusolekul tehtud mitmeid väikseid kärpeid ja muudatusi, võrreldes komikeelse originaaliga “Ežva Perõmsa zonka”. Algselt ilmus raamat 2000. aastal komikeelsena ja sai Komi vabariikliku kirjanduspreemia, kirjutas EPLs Jaak Prozes.

Lugeja ees on esimene eestikeelne romaan, mis kajastab eestlaste idapoolsete keelesugulaste ajalugu. Raamat on osaks Arvo Valtoni viimaste aastate gigantlikust tööst soome-ugri rahvaste kirjanduse tutvustamisel eestlaste seas. On äärmiselt tähtis, et eesti keelde on tõlgitud just noorsooraamat, mis on mõeldud – nagu raamatu sissejuhatuses kirjutatud – ylevaate saamiseks syndmustest komide maal aastail 1471–1472.

Tegemist on ylihuvitava perioodiga kujuneva Venemaa ajaloos, mil suurvyrst Ivan III oli alistanud Novgorodi ja heitmas tatarlaste iket. Vene riigi tugevnemine tõi kaasa nende edasise ekspansiooni soome-ugri rahvaste aladele. Praegu, mil Venemaa pyyab ajalooteadust yha enam riigi teenistusse suunata, mille yheks märksõnaks on taas kõikide Veneamaa rahvaste vabatahtlik liitumine, on väga tähtis, et raamat kajastab seda “vabatahtlikkust” päris hästi. “Suurvyrst Ivan III silmad põlesid ka rikka Permimaa peale vaadates... Kaua otsiti Moskvas ettekäänet. Varem maksis Perm väikest andamit Novgorodile, nyyd tahtis Moskva, et Perm maksaks talle! Novgorod Permi maid ei himustanud, oli rahul andamiga, Moskva vyrstile aga oli sellest vähe, ta tahtis endale allutada Permi koos kõigi maade ja jõgedega, isegi koos taevaga pea kohal” (lk 225).

Raamatut on huvitav lugeda ka ajaloolastel, sest ega meil Venemaa soome-ugri rahvaste ajalugu õieti uuritud polegi. Kui paljud meist ikka teavad, et komid on väga vana kirjakultuuriga rahvas juba 14. sajandi 70-ndatest või et kunagi olid Euroopa pool Uuraleid arvestatavaks sõjaliseks jõuks võimsad mansi vyrstid, kes suutsid nii hante kui ka komisid endale andamit maksma sundida? Raamatust saab ka aimu, miks Suur-Permi elanike järeltulijaid permikomisid on tänapäeval vähem kui näiteks syrjakomisid ja miks mansisid enam siinpool Uuraleid ei kohta.

“Ezˇvalased oskasid sõdida, kui olid nurka aetud. Seepärast pyyti neid allutada heaga, hellitavate sõnadega, nagu seda tegi Permi Stefan.” Seletuseks: Permi Stefan elas u 1345–1396 ning oli komi koolide asutaja, tähestiku looja, filosoof, tõlkija ja misjonär. “Vyrst Mikal polnud pyha Stefanit oma sydamesse lasknud. Helget teed jumala juurde käidi näitamas ka enne teda, kuid Stefan oli targem, kavalam, osavam ja pealegi oli tal sõjaline toetus, mida pakkus Dmitri Donskoi: druzˇina, turbekiri, rahad... Jemdin tõusis just Stefani ajal” (lk 312). Seletuseks: Jemdin oli syrjakomide peamine keskus tol ajal.

Tulevik on aga komidele murelik. ““Kus sa oled, Suur-Perm? Mis sind ootab? Kes sind kaitseb? Kas sul yldse on homset päeva?” purskus temast (Mikalist- toim) nagu iseenesest” (lk 311).

Ja tõepoolest, juba nimede muutumine – Mikalist saab Mihhail Jermolajevitsˇ, peategelasest Tiköst aga Tihhon Jaroslavitsˇ – räägib enda eest. “Nyyd polnud Mikal enam mitte iseseisev vyrst, vaid Ivan III asevalitseja, kes hakkab juhtima Suur-Permi Vene monarhi nimel” (lk 330). Ja kui tema veel pärandab võimu poeg Matele (Mihhail Jermolajevitsˇ), siis uus tsaar Vassili III võtab ta maha ja määrab valitsejaks vyrst Vassili Andrejevitsˇ Kovjori. Peakangelase laste kohta mainib ta, et nad ei hoolinud enam Permimaast ja seadsid oma elu vene kombe kohaselt ning unustasid omaenda juured. Komide keskused aga hääbusid.

Väikerahval pole valikuid

Lõpus ytleb aga kirjanik: “Aga mis saab edasi? Kes teab? Pyhakirjas on öeldud: “Ja esimestest saavad viimased ja viimastest saavad esimesed...”” (lk 331). Raamatus on hästi kajastatud arvuliselt väikese rahva traagika, kes tahab ise oma usu ja võimuga olla, kuid kellel tegelikult pole valikuid. Peab valima Moskva ja Novgorodi vahel, oma looduseusu ja õigeusu vahel, lõputult võitlema tatarlaste ja manside vastu.
Kui nyyd millegi kallal norida, siis ehk oleks raamatus pidanud olema kaart. Ka jääb arusaamatuks, miks on juttu just Vana-Permi poisist. Parem siis kasutada juba nimetust “Suur-Permi”. Tervikuna on raamatu ylesehitus aga ladus, teos on yhe hingetõmbega läbiloetav.

VANA-PERMI POISI TIKÖ SEIKLUSED
Vladimir Timin
Tõlkinud Arvo Valton
Kirjastuskeskus

 

Eesti Päevaleht