Täna on Riigikogus esimesel lugemisel põhikooli-ja gymnaasiumiseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1088 SE), mis muudab religiooniõpetuse gymnaasiumis kohustuslikuks, teatas Riigikogu pressitalitus.
Eelnõu kohaselt jääb põhikoolis religiooniõpetus vabatahtlikuks, kuid kool on kohustatud seda õpetama, kui seda soovivad vähemalt 5 õpilast. Eelnõu annab ka religiooniõpetuse definitsiooni, mille kohaselt on religiooniõpetus mittekonfessionaalne õppeaine, mille käigus saab õpilane teadmisi maailmareligioonidest ja nende mõjust inimarengule.
Eelmisel nädalal jättis Vabariigi Valitsus eelnõule hinnangu andmata.
Religiooniõpetuse kohustusikuks muutmist ei toeta ka Haridus- ja teadusministeerium. Kõnealust seaduseelnõud ette valmistava kultuurikomisjoni 05.02. koosolekul teatas HTM õigusosakonna juhataja Anno Aedma, et ministeerium on eelnõu suhtes endiselt seisukohal, et praegune regulatsioon on piisav ning ei pea seetõttu vajalikuks eelnõu toetada.
Religiooniõpetuse kohustuslikuks muutmist taotleb eelkõige Eesti Kirikute Nõukogu ja sellest lõikavad otsest kasu religiooniõpetajaid koolitavad kristlikud õppeasutused: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduste Instituut, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Tartu Teoloogia Akadeemia ja Tartu Ülikooli protestantlik Usuteaduskond.
Kohustusliku religiooniõpetuse vasu on protestinud mittekristlikke usuyhendusi koondav Usuliste Yhenduste Ymarlaud, kuna see tooks kaasa usuvabaduse rikkumise ja pingestaks oluliselt uskudevahelisi suhteid.
Kohustusliku religiooniõpetuse vastu on aastate jooksul sõna võtnud paljud yhiskonnategelased. Paari aasta eest koguti kohustusliku usuõpetust taunivale avaldusele internetis 1800 allkirja.
Maavalla Koda