Täna hääletas Riigikogu esimesel lugemisel menetlusest välja 24 Riigikogu liikme algatatud põhikooli- ja gymnaasiumiseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (1088 SE), millega oleks religiooniõpetus muudetud gymnaasiumis kohustuslikuks, teatas Riigikogu pressitalitus.
Eelnõu hääletati välja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul. Hääletustulemus: 30 poolt, 17 vastu, 2 erapooletut.
Seaduseelnõu eile alanud lugemisel põhjendas riigikogu liige Avo Üprus eelnõu algatamist väitega, kus ta sisuliselt möönis, et seadusemuudatuse tegelik eesmärk on kohustusliku kristliku misjoni seadustamine: “ateism on tekitanud tyhiku nii peas kui sydames tervetes põlvkondades, siis selle tyhiku täitmine ei ole teisel kombel paraku võimalik.”
Samuti väitis Avo Üprus, et: “kirik on hetkel kõige progressiivsem, kõige tolerantsem ja kõige ettenägelikum jõud, nagu muuseas ka sageli ajaloos varemgi on olnud. Ma pean seda silmas, et eelnõu on ju valdavalt esitanud kiriku liikmed.”
Üprus kinnitas, et Eesti kultuur seisab kristlikel juurtel ja avas ka religiooniõpetuse kaugemaid väljavaateid. Nimelt vajavat Eesti oma tervikliku identiteedi tagasisaamiseks ka konfessionaalset usuõpetust.
Üprus jättis sisuliselt vastamata saalist esitatud kysimustele, miks on kohustuslik usuõpe parem praegusest vabatahtlikust õppest ja milliste ainete arvel tehakse kohustuslikule religiooniõpetusele ruumi niigi viimseni täis õppekavas.
Eelmisel nädalal jättis Vabariigi Valitsus eelnõule hinnangu andmata.
Religiooniõpetuse kohustusikuks muutmist ei toeta ka Haridus- ja teadusministeerium. Kõnealust seaduseelnõud ette valmistava kultuurikomisjoni 05.02. koosolekul teatas HTM õigusosakonna juhataja Anno Aedma, et ministeerium on eelnõu suhtes endiselt seisukohal, et praegune regulatsioon on piisav ning ei pea seetõttu vajalikuks eelnõu toetada.
Religiooniõpetuse kohustuslikuks muutmist taotleb eelkõige Eesti Kirikute Nõukogu ja sellest lõikavad otsest kasu religiooniõpetajaid koolitavad kristlikud õppeasutused: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduste Instituut, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liidu Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Tartu Teoloogia Akadeemia ja Tartu Ülikooli protestantlik Usuteaduskond.
Kohustusliku religiooniõpetuse vasu on aga protestinud mittekristlikke usuyhendusi koondav Usuliste Ühenduste Ümarlaud, kuna see tooks kaasa usuvabaduse rikkumise ja pingestaks oluliselt uskudevahelisi suhteid.
Kohustusliku religiooniõpetuse vastu on aastate jooksul sõna võtnud paljud yhiskonnategelased. Paari aasta eest koguti kohustusliku usuõpetust taunivale avaldusele internetis 1800 allkirja.
Kriitikud väidavad, et kohustuslik religiooniõpetus tähendab sisuliselt sunduslikku riiklikku misjonitööd yldhariduskoolides ning sellega kaasneb usuvabaduse kui kodanike põhiõiguse tõsine riive. Samuti syvendaks see veelgi riikliku usupoliitika kallutatust, pakkudes kristlikele organisatsioonidele ja ideoloogiatöötajatele pikaajalisi riiklikke tellimusi.
Analyytikud on sedastanud, et kohustusliku religiooniõpetuse kehtestamine on osa kristluse kui riikliku ideoloogia arendamisest. Juba praegu töötavad vanglates ja sõjaväes riiklikud ideoloogiatöötajad ehk kristlikud vaimulikud. Samuti näeb Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel 2002. aastal sõlmitud yhishuvide protokoll ette kristlike ideoloogiatöötajate ametikohtade loomise politseis, haiglates, sadamates, lennu- ja raudteejaamades; samuti kavandatakse koostöös riigiga yleriigilist kristlike hoolekandeasutuste võrgustikku. Kaplanite ja usuõpetajate koolitamiseks on ette nähtud riiklikud tellimused.
Kristluse kui riikliku ideoloogia arendamisega on kaasa läinud mitmed poliitikud ja erakonnad, kes ootavad valimistel selle eest vastuteenena kristlaste hääli. Euroopa Komisjoni tellimusel 2005. aastal korraldatud Eurobaromeetri uuringu järgi usub Eesti elanikest 16 protsenti Jumala olemasolu.
Religiooniõpetuse kohustuslikuks muutmise eelmise eelnõu lykkas Riigikogu jõulukuu keskel tagasi.
Kohustusliku religiooniõpetuse kava on tauninud ka õiguskantsler Allar Jõks. Põhiseadusele viidates ytles Jõks 2006. aasta eelmise aasta juunis, et usuõpetus peab jääma vabatahtlikuks. “Põhiseaduse paragrahv 40 sätestab muu hulgas usuvabaduse ja riigikiriku puudumise,” märkis Jõks, kelle nõudel pidi Tartu Treffneri gymnaasium loobuma kohustuslikust religiooniõpetusest.
Lisateavet:
Riigikogu 13.02.2006 istungi stenogramm
Avalik pöördumine usuvabaduse kysimuses
Maavalla Koda