Täna algas Riigikogus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu 1088 esimene lugemine, millega muudetaks religiooniõpetus gymnaasiumis kohustuslikuks.
Eelnõu algatanud 24 Riigikogu liikme esindajana tegi ettekande ja vastas kysimustele Avo Üprus, kes toonitas, et religiooniõpetuse kohustuslikuks muutmine on eeskätt kiriku algatus.
Avo Üprus ütles: “kirik on hetkel kõige progressiivsem, kõige tolerantsem ja kõige ettenägelikum jõud, nagu muuseas ka sageli ajaloos varemgi on olnud. Ma pean seda silmas, et eelnõu on ju valdavalt esitanud kiriku liikmed.”
Muuseas põhjendas Avo Üprus kohustusliku religiooniõpetuse vajalikkust väitega, kus ta sisuliselt möönis, et seadusemuudatuse tegelik eesmärk on kohustusliku kristliku misjoni seadustamine: “ateism on tekitanud tühiku nii peas kui südames tervetes põlvkondades, siis selle tühiku täitmine ei ole teisel kombel paraku võimalik.”
Erinevate usundite õpetamise eest seismisega tegevat kirik endale Üpruse sõnul võibolla karuteene. Samas jättis ta targu lisamata, et religiooniõpetuse õpetajajaid koolitavad kristlikud õppeasutused ja vastava ainekava on koostanud valdavalt kristlased.
Üprus kinnitas, et Eesti kultuur seisab kristlikel juurtel ja avas ka religiooniõpetuse kaugemaid väljavaateid. Nimelt vajavat Eesti oma tervikliku identiteedi tagasisaamiseks ka konfessionaalset usuõpetust.
Üprus jättis sisuliselt vastamata kysimusele, milliste ainete arvel tehakse kohustuslikule religiooniõpetusele ruumi niigi viimseni täis õppekavas.
Kysimuse arutelu jätkub Riigikogus homme eelnõu ette valmistanud kultuurikomisjoni ettekandega.
Vaata lisaks:
Riigikogu tänase istungi stenogramm
Maavalla Koda