3. radokuu päiv oll’ hoobiski tõistsugumanõ puulpäiv, ku mi muido harinu – haanimehe pei üteh liivlaisiga piksepühhä, a õdagu oll’ Haani rahvamajah Tauli Anu kontsõrt, kirotas Uma Lehes Nutovi Mirjam.
Puulpäävä hummogu sai haanimehe Vaskna järve veereh kokko ummi küläliisiga, et tähüstä piksepühhä.
Haanimehe Rätsepä Aare teedä om piksepühä pidämise kommõ uma mitu tuhat aastakka vana.
«Piksepühhä, midä om ildambal aol naatu kündlepääväs kutsma, peetäs 2x22 päivä pääle talvist püürüspäivä.
Põlisrahva es rehkendä kalõndripühhi ette ja taadõ, päivi loeti ütest sündmüsest tõõsõni.
Ku täpsele võtta, olõsi taa pühä seokõrd neläs radokuu päiv olnu,» selet’ Aare.
Küläliisi siän olli ka Kuramaa nuuriütehüisi noorõ. Liivlasõ olli haanimiihil tõist kõrda küläh. Ütitside tegemiisiga naati pääle jo minevaasta, edimäne kokkoputminõ oll’ suvidsõ püürüspäävä aigo.
Vaskna veereh keedeti kesväsuurmaputro ja pullilihha. Tuujaos, et lämmind tetä, oll’ vägevä kuusõ külge mitmõkõrdnõ kumm köüdet, nii et ku tuu ümbre piha säit, oll’ väega rassõ edesi minnä.
Nii sai kimmä mehe ja naasõ mõõtu võtta, kiä jõud säändse raskusõga kõgõ kavvõmbalõ rühki. A ku jalakõsõ lumõ ja ijä päält pässi, tõmmas’ kumm nä ku peerukerä järveijjä piteh alostamiskotusõhe tagasi.
Ku süük valmis sai, minti ütehkuuh riitüspaiga mano. «Riitüspaigah oll’ kand, kohe pikne kümme aastakka tagasi sisse lei, taa kotusõ ümbre tekkü peris kõva väetsõõr,» seletäs Rätsepä Aare. «Pikne om koskil ülleh korgõl ja lüü allapuulõ, niisama juusk vesi lättest allapuulõ. Vaskna lättest algusõ saanu Iskna ujagi tulõtas korgõlt kaiõn pikset miilde. Säändsit kotussit omma põlisrahva pidänü hääs paigas, koh korgõmbidõ ja alomiisi väki vaihõl tiid luvva.»
Nii panti riituskotusõ pääl tulõpakk palama, miä üteh piksekannuga pidi luuma ütehüse katõ kõva poolõ vaihõl. Piksekannulõ panti süüki.
Peräh läts’ ütsjago rahvast Võro muusõummi piksepühä lavva taadõ. Muusõumih saava huvilidsõ kaia näütüst haanimiihi tegemiisist nikani ku 25. radokuu pääväni.
Õdagu oll’ Tauli Anu kontsõrt, jo tõnõ, miä haani rahvalõ pühändet. «Kuna ma esi säe hinnäst tassakõistõ Haanihe elämä, sis tahasi ma kotusõpäälitside inemiisiga parõmbat kontakti saia – nii om taa kontsõrt mu puulnõ tsill’o kingitüs.» ütel’ tä. Anuga kuuh asti üles ka timä sõsar, veli ja paar opilast.Liivlasõ lauli kah. «Kahjo, et osa liivlaisi es saa tulla: kõvõmba lauligu olli maaha jäänü, nii oll’ nuuri esinemine veidü häbelik,» arvas’ Anu.
Pilt: Piksepühälidse piksekannu man, Uma Leht