Neljapäeval, 22 radokuud, algusega kl. 18.00 toimub Tallinnas Ryytli tn 6 Härjapea Koja ettekandeõhtu. Põllumajandusgeograaf Annika Michelson kõneleb Eesti põlistest loomatõugudest ja annab ylevaate ka viimastest uudistest nende otsinguil. Võrdlusena tuleb juttu Soome põlistõugudest. Sissepääs on vaba ja kõik huvilised oodatud.
Põlistõud ehk maatõud on kõige vanemad koduloomad. Arheoloogide andmeil oli koer siin juba koos kiviaja inimesega (näiteks Pulli asulakohas Pärnu jõe ääres) umbes 9000 tagasi. Koos esimeste karjakasvatajatega ilmusid meie aladele põhjala kitsed ja lambad.
Põlised koduloomad ja sordid on kujunenud põlisrahvaste ja kohaliku looduse koosmõjus. Võrreldes sihipäraselt aretatud tootmistõugudega on põlistõu välimiku osas seetõttu asurkonnasisene mitmekesisus suur. Mis puutub aga kohastumist ilmastiku, maastiku ja söödikutega, on põlistõugude asurkonnad väga yhtlased. Samuti oskavad need loomad kasutada kohalikku taimestikku toitumiseks kõige paremini.
Põliste koduloomade juures on väga oluline säilitada iseloomu- jm omadused, mida inimesed on aegade jooksul väärtustanud. Samuti on oluline, et põlistõugusi ja nende toodangut kasutataks edasi põlisel moel. Põlistõugusi tuleks säilitada, mitte aretada.
Vanade taimesortide puhul on sordisisene mitmekesisus samuti suur ja nad on hästi kohastunud kohalike oludega. Põliseid koduloomi ja vanu sorte tuleb alati käsitleda ka kui kultuuriväärtust.
Eestis leidub mitmeid põlistõugusi: maahobune, nudi (nii tugevalt aretatud kui aretamata asurkonnad) veis, maalammas, maakitsed, maakanad, kyhmnokkhaned ja põhjala tume mesilane. Eestis võib leiduda aga veel haruldusi: päitsik (lehm), hall lehm, vana-aegne kass ja vana-aegne koer.
Ettekandja Annika Michelsoni erialaks on põllumajandusgeograafia ja ta on Soome Häme Mustiala ametikõrgkooli õppejõud. Viimastel aastatel on Annika Michelson oluliselt kaasa aidanud maalamba jt maatõugude uurimisele ja otsimisele.
Vaata lisaks:
Põlised koduloomad ja taimed Eestis
Maavalla Koda