Möödunud aastal lõppes Tveri karjalaste kultuurautonoomia rahastamine. Oma arvamus selle kohta on Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee liikmel Anatoli Golovkinil, kellega tehtud usutluse avaldas MariUver.

Mis siis juhtus?

Juhtus see, et viimased 13 aastat oli oblasti eelarves kogu aeg olemas raha Tveri oblasti yhele põlisrahvale, karjalastele, kes on siin elanud juba 400 aastat. Summa oli igal aastal 200 000 rubla. Aga nyyd enam seda raha ei leitud ja paljude aastate tööd ähvardab hääbumine.

Tveri oblastis elab palju rahvusi.  Seetõttu on loodud ka mitmeid kultuuriseltse. Ka neile enam raha ei leitud. Selgitati, et karjalaste rahastamise lõppemine toimub samadel alustel kõigi teistega. Kas nii ongi õige?

Kindlasti mitte! Karjalased on Tveri oblastis väike põlisrahvas, kelle õiguste järgimist maailmas eriti teravalt rõhutatakse.
YRO resolutsioon 10. detsembrist 2004 kuulutas välja põlisrahvaste aastakymne.

Kui selle kehtivusaeg 2004. aastal täis sai, eeldati et YRO Peaassamblee võtab vastu põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni. Osalesin seda ette valmistava töögrupi tegevuses. Kuid deklaratsiooni, just eriti selle esimese osa yle, kus rõhutati põlisrahvaste enesemääramisõigust ning poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi, puhkesid vaidlused ja protsess jäi seisma. Seetõttu piirduti uue dekaadi väljakuulutamisega, 2005. kuni 2014. aastani. Loodetavasti võetakse siis ka Deklaratsioon vastu. Töö selle kallal toimub yle kogu maailma. 
 
Vahepeal aga…

Vahepeal aga peatab oblasti seadusandlik kogu põlisrahva toetamise. Tundub et oblast tegutseb YRO-ga risti vastupidiselt. Läbimõtlematu ja kiirustav otsus, mis toob kaasa ka rahvusvahelise pahameele.

Miks olete nii kindlad, et järgneb mingi reaktsioon?

Juba 2.-3. aprillill peetakse Tveris järjekordne soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee istung. Yks käsitletavaid teemasid on soome-ugri rahvaste demograafiline olukord. See on teravalt seotud ka tveri karjalastega, kelle arv oli suurim 1930. aastal: 150617 inimest, isegi rohkem kui Karjalas endas. 20. sajandi poliitiliste kataklysmide tõttu on tveri karjalasi praegu 10 korda vähem, umbes 15 000.
Umbes 20 000 hukkus II maailmasõja rinnetel, yle 24 000 kuulutati kulakuteks, arreteeriti ja saadeti Siberisse, Kasahstani ja Põhja. 3, 8 tuhat asustati umber Karjala ANSV-sse, 2,5 tuhat saadeti uudismaadele NSV Liidu idaosas. 20. sajandi lõpuaastatel oli pilt selline, et Ukrainas elas 2217 tveri karjalast, Valgevenes 963, Kasahstanis 753, Eestis 881, Lätis 416.

Kuna aastail 1994-1999 teostati aktiivset migratsioonipoliitikat, tuli umbes 500 karjalast Tveri oblastisse tagasi. Kui jätkub valitsuse kaasmaalaste Venemaale tagasikutsumise programm, võib neid tulla veelgi. 
 
Nõukogude ajal olime tunnistajateks sellele, kuidas inimesed oma karjala pärotolu varjasid ja seda häbenesid…

Kahjuks toimus vene elanikkonna keskel tuhandete karjalaste assimilatsiooniprotsess, mis pole peatunud siiamaani. Nyyd aga, lõpetades kultuurautonoomia rahastamine oblasti eelarvest, antakse karjalaste kultuuri hääbumisele hoogu juurde.

Viimastel aastatel on aga karjala kultuuri heaks palju tehtud.

Tõepoolest on, ja see on toimunud soome-ugri rahvaste toel. Soomes trykiti aabits ja Karjala Vabariigis “Tveri karjala murrete sõnaraamat”. Pärast neid hakkasime ise välja andma tveri karjalaste keele, kultuuri ja ajaloo alast kirjandust. Soome režissöör Arvo Ahlroos tegi tveri karjalastest filmi ja see sai Soomes suure vastukaja osaliseks.

Soomlaste huvi on olnud jätkuv: eelmisel aastal viibisid nad näiteks Lihhoslavski rajooni Mikšino ja Zalazino kylades, Spirovski rajooni Kozlovo kylas, Rameškovski rajoonis Alešinos, Maksatihhinski rajoonis Rivitski asulas. Tveri linna “Proletarka” kultuuripalees peeti kohtumisyritus, kus esinesid isetegevuskollektiivid. On korraldatud tveri karjalaste näitusi.

Omalt poolt on meie delegatsioonid käinud Soomes iga-aastastel karjala kultuuri pidustustel ja näiteks eelmisel aastal Hamina linnas osales meie laste kandleansambel “Vihmane” Lihhoslavski kunstikoolist. Erkki Hatakka juhtimisel tegutseb Soomes juba 10 aastat Tveri karjalaste sõprusyhing, mis on aidanud õpikute väljaandmisel, kutsunud tudengeid Soomesse stažeerima, teinud näitusi ja ekskursioone. Elavneb ka majanduskoostöö, eelmisel aastal sõlmiti kokkulepped Konakovski ja Toržokski rajoonis ehitatavate uute ettevõtete kohta.

Soome-Vene sõprusyhing, mis on juba 50 aastat vana, korraldab iga 2 aasta järel yhispäevi ning 27.-29. septembril 2007 toimub see foorum just Tveri oblastis. Kuna 29. september on kuulutatud tverikarjalaste päevaks, tulevad meie probleemid foorumil kindlasti ka arutusele.

Me ei tahaks ju iseenesest tõsta rahvusvahelisel tasandil yles kysimusi, millega palju aastaid on oblast ise hakkama saanud, kuid ilmselt peame seda siiski tegema. Samuti tõstame need kysimused yles oktoobris Tveris toimuvatel soome-ugri kaadri õppepäevadel, mida rahastab Euroopa Liit. Välismaa kylalistel on kindlasti veider kuulda, et nende omal kodumaal tveri karjalasi ei toetata. Oblasti seadusandjatel on praegu veel võimalus oma läbimõtlematu otsus tagasi võtta.

Usutles Jevgeni Šimin
MariUver