Kalle Vister, Karksi-Nuia kooli direktor, Tõrva linnavolikogu liige
ÕNN ON PUHAS värvide mäng nagu armastuski. Yhtedele tähendab õnn lihtsalt raha, teised peavad lugu reisimisest või töötamisest, kolmandatele võrdub see hooliva perekonnaga. Omaette õnn on ka teadmine, kust oled pärit ja millised on sinu juured. Elame ju Mulgimaal ning peame senisest rohkem oma kodukohale mõtlema.
Mulgimaa on yks suur joonistus. Õigemini: on olemas lõuend, kontuurjooned ja mõtted, aga joonistamisega pole veel kuigi kaugele jõutud. Valitud on värvid ja tehtud esimesed pintslitõmbed.
Mulgimaa on nii kaua varjusurmas olnud, et tema kunagise vägevuse taastamine võtab pikki aastaid. Õnneks on alles inimesi, kellele tema joonistamine on sydamelähedane.
Meie, vana Helme kihelkonna piiridesse kuuluvate omavalitsuste elanikud, oleme kahjuks aastate jooksul ära unustanud mulgi keele ja meele. Me kyll teame, et oleme yks Mulgimaa osa ning oleme ajalooliselt olnud kõige aktiivsemad ja ärksamad tegelased kogu Eestis. Pidupäevadel kanname Mulgi rahvarõivaid. Sellega aga kõik piirdubki. Aeg on muutuda.
Vaatamata sellele, et Mulgimaa omavalitsused pole yhinenud suurvallaks ja ka kylaarendamise programmi LEADER arendamisel läksid teed lahku, on viimasel ajal märgata suhete elavnemist. Rutu mäest, mis on omavahelist suhtlust alatasa seganud, on viimaks tunnel läbi kaevatud.
Uue hingamise on saanud Mulgi Kultuuri Instituut ja aktiivselt tegutseb Mulgi Elu Edendamise Keskus. Inimesed, kes aasta eest ei pidanud mulgi asja miskiks, on nyyd võtnud selle oma sydameasjaks.
Hiljuti avati Abjas Mulgi mehe kuju. Tseremooniast võttis osa ka president Toomas Hendrik Ilves, kelle arvates peaksid inimesed rohkem uhkust tundma selle yle, kus on meie juured. Kannab ju temagi igas võimalikus kohas lihtsat Mulgi kuube. Loodetavasti tehakse teoks ka mõte paigaldada Tõrvasse Mulgi naise kuju.
Kujud on esimene samm, kuidas nii meile endile kui kylalistele näidata, et asume Mulgimaal. Ees ootab Mulgimaa piiride tähistamine.
OMA ÕNNE sepistame eelkõige ise. Pakungi alljärgnevalt välja kolm põhilist valdkonda, millega lähiajal hoogsamalt tegelema saaks hakata, et aidata kaasa Mulgimaa elu edendamisele.
Kool on koht, kus laps peab õppima nii rahvustunnet kui austust oma esivanemate vastu. Kõikides Helme piirkonna koolides on viimane aeg ellu kutsuda kultuuritunnid, kus saaks õppida mulgi keelt ning kus antaks teadmisi mulgi pärimusest ja ajaloost. Muidugi oleks selles tunnis osalemine vabatahtlik, kuid vähemalt niisugune võimalus tuleks lastele anda.
Mulgi kultuuri edasikandjad on kindlasti ka kylaseltsid ja teised kodanikeyhendused. Arvan, et nii Ala kyla arendusselts kui teised edukalt toimivad kylaseltsid peaksid julgemalt tegutsema, et tugevdada piirkonna identiteeti.
Yhe mõttena viskaksin õhku Mulgimaa spordimängude korraldamise. Tõrvas, kus niigi on juba hulgaliselt kultuuriyritusi, peaks aga eesmärgiks seadma yhed suured mulgi päevad.
KÕIGE TÄHTSAM peaks olema riikliku Mulgi programmi käivitamine. Tegemist oleks toetusprogrammiga, et säilitada meie piirkonnale omaseid kultuuri, keelt ja ajalooväärtusi ning samas arendada edasi kogu meie elukeskkonda. Selline toetusmehhanism toimib Setumaal ja Kihnus.
Rahastamisskeemi alusel oleks võimalik finantseerida kylaseltside tegevust, toetada omavalitsusi suuremate projektide elluviimisel ning anda lisaraha koolidele programmide täiustamiseks.
Kuigi õnne valem on keeruline, saame seda järk-järgult kokku panna. Tundes oma juuri, suudame vastu pidada yha suurenevale yleilmastumisele. Selge on see, et Mulgimaa värät om valla ja ootab tegutsema kõiki Mulgimaa inimesi.