Mulgi kiil jõudse ylikuuli
Tartu ylikoolin saap edimest kõrda akate õpma mulgi kiilt ja selle iist ainepunkte korjate. Prildatsess om lõuna-eesti keele ja kultuuri uuringute keskuse kõrraldet tundese ennest kirja pandan 12 inimest. Päämine lektor om pallu mulgi kiilt uurin keeletäädlane Karl Pajusalu. Mulgi vurhvi annap manu Alli Laande, andse Sakalas täädä Airi Hallik.
Edimene kõrd saijas kokku sii riidi ylikooli päämajan, aga joba tuleve nädäl tuleve yliõpilase Mulgimaale Lilli.
Ministeerjum and raha
Mineve nädäl and kultuuriministeerjum täädä, kellele ja kui pallu raha pudeness riikligust rogrammist «Lõuna-eesti keel ja kultuur». Mulgi ettevõtmiste toetus om mineve aaste 130 000 rooni päält kukkunu 95 000 pääle. Komisjoni liige Alli Laande ytel, et kuigi Mulgimaal olli vähemb rojekte, om Mulgi murde õpmise ja oidmise jaoss edimest kõrda raha kysitu Tarvastu ja Ummuli vallast. Nõnda akkave tasapisi kik Mulgi valla Karksi ja Alliste maile järgi ryhkma.
Lõuna-eesti keele- ja kultuurirogrammi abige om sii aaste laanin tetä näitess Karksi valla mulgikiilside laule vestival. Edesi lääve ka Vikerraadju mulgi- ja võrukiilse uudise.
Abjan laulave Tauli pere latse
Abjan tähistedes emäkeelepäevä jälle Mulgi murden. 14. märtsil om kik uvilise kutsutu kultuurimajja, kos muusikat teeve Anu, Triinu ja Tõnis Taul. Pääle selle loetess mulgikiilsit luuletusi. Neid om selle päevä puhuss kirjutan vähembelt 14 mitmen vanutsen inimest. Yles astuve viil Alliste kihelkunna lasterühmä ja pakutess suupistit.