Läinud nädala neljapäeval Võrumaa kutsehariduskeskuses peetud maakonna turismikonverentsil oli arutusel lai teemade ring omapära säilitamisest turismihariduseni. Võrumaa Teataja teeb räägitust lyhiylevaate, kirjutas Võrumaa Teatajas Mari-Anne Leht.
Maavanem Ülo Tuliku sõnul on turismis kõige olulisem piirkonna eripära säilitamine. „Kui tahame, et 2015. aastal oleks Võrumaa atraktiivne puhkepaik, peavad oma sõna eripärase toote arenduses ytlema ka tegijad,” lisas ta.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul võiks Soomet kylastavate turistide arv meile heaks sihiks olla.
„Kuigi nii sise- kui ka välisturistide ööbimiste arv Võrumaal on kasvanud, peab välisturistide arvukuse oodatust tagasihoidlikum kasv tähelepanelikuks tegema. Kas on tegemist yhendusteede katkemise või kvaliteedi langusega,” arutles ta ning rõhutas, et kvaliteedi ja hinna suhet on vaja parandada.
Alvar Vodi Haanjameeste nõukojast tunnistas, et kuigi iga ressurss tahab hoidmist, pole yheski projektis öeldud, kuidas pärandit säilitada. Inimesed ise on ysna passiivsed. Ja miks rahvas peakski turismiärimeestele raha teenima, kysis Vodi.
Setu sootska Evar Riitsaare sõnul tuleb pärandkultuur kooliprogrammi võtta, sellega oleks tagatud järeltuleva põlvkonna kasvatamine pärandikultuuri vallas.
Riitsaar soovitas massikultuuri vastu seista, noortele kohalikku käsitööd õpetada ja maalähedasi riideid kanda. „Edukate ettevõtjate kohus on ka naabri pärandkultuuritegemisi finantseerida,” lisas ta.
Loodusele ei tohi haiget teha, muidu võib juhtuda nii nagu Piusa koobastega, kuhu kylastajaid enam ei lubata. „Peame turistidele käe ette panema seal, kus loodus rahvast enam ei talu, ning kõiki looduskauneid kohti ei peakski massturismile avama.” ytles looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni direktor Urmas Roht.