Kultuuriministeeriumi programm «Lõunaeesti keel ja kultuur» jagas tänavu toetusi rohkem kui tosinale mulgi keelega seotud projektile.
«Oleme muidugi õnnelikud, et meile toetust tuli ja saame mulgi keele õpetamist arendada,» ytles Halliste põhikooli õpetaja ja folklooriryhma Karikakar juhendaja Milvi Kull. Programmist «Lõunaeesti keel ja kultuur» tuli Halliste vallavalitsuse ja põhikooli esitatud projektile 10 000 krooni.
Projekti käigus korraldatakse Halliste koolis kaks kahepäevast laagrit, yks kevadel ja teine sygisel. Lapsed õpivad seal mulgi keelt ning laulu- ja tantsumänge, punuvad paelu ja meisterdavad kaarte. Koolis organiseeritakse toitlustamine ja ööbimine.
Laagrisse plaanitakse haarata nii Halliste põhikooli kui lasteaia kasvandikke, kokku umbes 50 last.
Mulgi keel valikaineks
Nii nagu eelmiselgi aastal, sai tänavu Viljandimaal suurima toetuse Abja kultuurimaja. Selle projektile «Murdekeele ja omakultuuri säilitamine ning edendamine Halliste kihelkonnas» tuli 40 000 krooni.
Abja kultuurimaja juhataja asetäitja Triinu Menning rääkis, et kohe pärast rahastamisest teadasaamist märtsi algul hakkasid Abja gymnaasiumis mulgi keele tunnid.
Käesoleval õppeaastal saavad valikainena mulgi keelt õppida Abja gymnaasiumi kolmanda ja neljanda klassi õpilased ning järgmisel õppeaastal on tunnid ka gymnaasiumiklassides. Jätkuvad traditsioonilised lastelaagrid, kus murdekeelt omandatakse mitmesuguste tegevuste käigus.
Raadiosaated jätkuvad
Lisaks Viljandimaa omavalitsuste, mittetulundusyhingute ja seltside esitatud taotlustele said raha mujal tehtavad projektid, mis samuti mulgi keelt käsitlevad.
Programmi «Lõunaeesti keel ja kultuur» nõukogu esimehe Külli Eichenbaumi sõnul pälvisid toetust Eesti Raadio Lõuna-Eesti uudised, kus yle nädala on eetris Mulgimaa sõnumid. Ka telesaadete sarja «Yks tegu» mõni osa peaks rääkima Mulgimaa tavadest.
Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses käib sel aastal yliõpilastele mulgi keele kursus. Eesti kirjandusmuuseumi tööryhm alustab aga Halliste ja Karksi kihelkonna kohapärimuste andmebaasi sisestamist.
50 000 krooni läks raamatule, milles on Karksi kihelkonna vanemaid rahvalaule koos viisidega.
Kirjandusmuuseumi teadur Taive Särg rääkis, et kogumiku esimene osa peaks trykivalgust nägema juba tänavu kevadel. Õige pea järgnevad sellele teine ja kolmas osa.
Kokku jagati «Lõunaeesti keele ja kultuuri» programmi kaudu tänavu välja 2,2 miljonit krooni. Toetust sai 45 projekti.
Külli Eichenbaum tõdes, et kuigi programmi eelarve ei ole vähenenud, jääb projektide toetamiseks raha järjest vähemaks. «Meie eelarve on samal tasemel juba neljandat aastat, aga nagu arvata võib, lähevad projektid aja jooksul kallimaks,» nentis ta.
Eichenbaum toonitas, et programmi nõukogu töötab selle nimel, et eelarvesse raha juurde saada.
Positiivse märkusena lisas nõukogu esimees, et Mulgimaalt on viimasel ajal esitatud aina rohkem taotlusi. «Tundub, et omavalitsused toetavad mulgi keele arendamist ning igas vallas on tegijaid, kes tahavad midagi ette võtta. Selles mõttes lähevad Mulgimaal asjad järjest paremaks,» rõõmustas ta.
TOETUSED
Viljandimaal said programmist toetust Abja kultuurimaja, Halliste põhikooli, Karksi kultuuriseltsi, Karksi valla kultuurikeskuse, Kitzbergi sõprade seltsi, mittetulundusyhingu Abja Koolituskeskus, Mulgi Kultuuri Instituudi, Tarvastu gymnaasiumi, Viljandi Männimäe lasteaia ja Jakobsoni gymnaasiumi projektid.
Allikas: kultuuriministeerium