Härjapea Koda esitas 20.03. Riigikohtule kassatsioonikaebuse, mille eesmärk on tõkestada muinsuskaitsealusele Kunda Hiiemäele tuulepargi ehitust. Kunda linn soovib oma maal asuvale hiiemäele kivikalmete vahele ehitada kaks tuulikut, ehitus- ja hooldusväljakud, parkla ning teede- ja elektrivõrgu, kolmas tuulik ehitataks mäe kõrvale. Sulev Oll Maalehest uuris Maavalla ja Härjapea koja vanemalt Ahto Kaasikult koja seisukohti lähemalt.

Esitasite Riigikohtule kassatsioonikaebuse. Kui suur on lootus, et teie nn vaimne kaebus suudab materiaalse maailmavaate vastu seista?

Hiiemäe kaitseks ajendas meid kohtusse pöörduma tavaõigus ja vajadus kaitsta taara- ja maausuliste usuvabadust, kuid kaebuses lähtume ikkagi seadustest. Kunda Linnavolikogu otsuses kehtestada Hiiemäe tuulepargi detailplaneering on olulisi vormilisi ja sisulisi puudusi. Vaidlusalusest otsusest ei selgu, miks on vaja hävitada iidne pyhapaik, miks on tarvis piirata kodanike põhiõigust, miks peab kavandatud tuulepargiga kaasnevaid võimalikke hyvesid looma just Kunda linnas ja kaitsealusel hiiemäel, miks pole arvestatud hiiega seotud avalike huvidega jms.

Kui suur on tõenäosus, et Riigikohtu otsus saab pretsedendiks ylejäänud sarnaste kysimuste otsustamisel?

Võõrvõimud on meie pyhapaiku sajandite jooksul hävitatud ja põliste tavade järgijaid jälitatud ning karistatud. Kunda hiiemäe juhtum on esimene kord, kus pöördume usuvabaduse kysimuses kohtuvõimu poole. Mingi mõju maausu edasisele eluõigusele ja võimalikele tulevastele kohtulahenditele siit kindlasti järgneb.

Kas ja kui sageli te Kunda Hiiemäel oma usutalitusi peate?

Talvisel aastaajal käiakse hiites pärimuskultuuri tavade kohaselt reeglina harva, soojemal ajal sagedamini. Kunda hiiemäel käivad meie koja inimesed, kuid maausulisi tavasid järgivad seal needki, kes pole koja liikmed või pole end otseselt usuliselt määratlenud. Maausulised taiad-talitused on ju osa meie põliskultuurist. Ehk on huvitav teada, et 2002. a Riigikogu tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt peab taara- või maausku endale kõige sydamelähedasemaks usuks 11% Eesti elanikkonnast.

Mismoodi need talitused välja näevad ja tingimusi vajavad?

Ajaloolistel põhjustel on maausulised taiad kujunenud valdavalt isiklikeks ja tagasihoidlikeks. Võimalusel peaks toimuvat võõra silma eest varjama mets või pimedus. Kõige esmasem ja tähtsam usuline toiming ehk taig on pyhapaigas viibimine. Väekas kohas tuntakse paljude põlvkondade esivanemate ja jumalate lähedalolu – see kosutab meeli ja annab hingerahu ja tasakaalu. Loitsud ja palved öeldakse vaikselt või valjusti. Pyhapaika jäetakse tagasihoidlikud annid – näiteks värske leivakäär, veidi õlut või kalja, mynt, pael vm. Ravimine ja teatud kysimustes vande andmine ning nõupidamine on samuti vanad hiietavad.

Praegu ei ole Kunda Hiiemägi heas seisundis, kuid kui see paraneb, saab seal edaspidi kindlasti toimetada ka suuremaid talitusi - yhispalvusi, rahvakalendri tähtpäevade tähistamisi jm.

Meie pyhapaigad on põlised, s.t, et neid kindlaid kohti on pyhaks peetud sadu või isegi tuhandeid aastaid. Elusa hiie pinda pystitatud rajatised, pea kohal undavad propellerid või elektriliinid, mäel sõitvad masinad haavavad pyhapaika ja röövivad sealt rahu.

Kas olete määratlenud, millised kohad Eestis kuuluvad veel teie huvisfääri, kus majandustegevus võiks usutalitusi häirida?

Kysimus on ajaloolistes ehk kultuuriväärtusega hiites, mida on teada ligikaudu 550. Sadakond neist on muinsuskaitse all ning ylejäänute asukoht ja säilivus pole yldiselt teada. Paraku on osadele kaitsealustele hiitele juba pystitatud kõrvalisi rajatisi ja vaid väike osa neist asub riigi maal nagu vaidlusalune osa Kunda hiiemäest. Pyhapaiga omandivorm on väga oluline, sest ööpäevaringne vaba juurdepääs on Muinsuskaitseseaduse alusel tagatud yksnes riigi maal asuvatele kaitsealustele hiitele.

Kui otseselt on Kunda ja sealse Hiiemäega seotud Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda?

Härjapea koda esindab Põhja-Eesti taara- ja maausulisi. Mahu kihelkonna hiite ylevaatuse raames vaatasime 2003. a porikuus yle ka Kunda hiiemäe. Avastasime mitmeid kivikalmeid, millest teatasime kohe arheoloogidele. Koja liikmed kylastavad mäge ja toimetavad seal usutalitusi.

Seoses kavandatava tuulepargiga oleme suhelnud kohaliku linnavalitsusega. Oleme avaldanud valmisolekut kavandada koos linnaga hiie hea seisundi taastamist. Yhtlasi on koda korduvalt pannud ette, et kui tuulepargi rajamise põhjuseks on linna suutmatus hiiemäge hallata, võib koda korraldada korjandusi ja osaleda ka otseselt heakorrastuses. Samuti oleme soovitanud sulgeda kaks pinnaseteed, mida mööda pääseb hiie kõrval asuvasse mahajäetud kruusakarjääri ja yhe, mis viib hiiemäele. Seega saaks näiteks kolme suurema maakivi abil takistada autodega vandaalitsejaid. Esialgu pole meie ettepanekuid kyll kuulda võetud.

Kas ja kus veel on asi kohtuvaidlusteni läinud? Millised on esialgsed tulemused?

Kohalikud elanikud on vormislistel põhjustel vaidlustanud Kehtna vallas asuva Palukyla hiiemäe puhke- ja spordikeskuse detailplaneeringu, kuna see rikuks olulisel määral ajaloolise hiiepaiga ja kahjustaks keskkonda. Praeguseks on asi jõudnud ringkonnakohtusse.

Kas, kes ja millise aktiga saaks kinnitada, et yks või teine paik on vaimselt väärtuslik, kuigi sealt (olulisi) arheoloogilisi leide pole pihku juhtunud?

Ajaloolise pyhapaiga määratlemisel ja selle piiride kirjeldamisel saab lähtuda TÜ arheoloogia kabinetis koostatud metoodikast. Selle põhjal on arheoloogilised leiud vaid lisatõendid, mis võivad kuid ei pea kinnitama pärimuslikke andmeid. Kuid ega kyynilist röövkapitalismi heiduta isegi muinasleiud. Kunda hiiemäe kivikalmed, millest yks on vähemalt 2500 a vanune, ei takistanud asjaosalistel sinna tuulikuid kavandamast.

Kas koda kaitseb Kunda hiiemäge yksi?

Eelmisel aastal ratifitseeris Eesti vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, mis hõlmab ka looduslikke pyhapaiku ja nendega seotud traditsioonie. Sellega on kooskõlas Mall Hiiemäe juhitud folkloristide ekspertgrupi koostatud hinnang: “tuulepargi kavandamine hiiemäele on vastuolus vanade tavade ja uskumustega ning tänapäevast olukorda arvestades ka tõigaga, et tegemist on kaitsealuse muistisega. Leiame, et majanduslikku kasu taotleva projekti läbiviimine Kunda Hiiemäel ykskõik millisel ettekäändel rikuks kirjutamata seadusi ning seaks potentsiaalsesse ohtu ka teised kaitsealused ning veel arvele võtmata muistised.”

Kunda hiiemäe kaitseks on pöördumise teinud Lyganuse kihelkonna põlisrahva yhendus. Kunda hiiemäge kaitsevad samuti looduslike pyhapaikade kaitse pöördumisega yhinenud enam kui neli tuhat inimest. Pöördumises nõutakse selgesõnaliselt kõigi planeeringute peatamist, mis näevad ette pyhapaikadesse ehitamise või nende rahu rikkumise mõnel teisel moel.

Milliseid oma ideid toetavaid aktsioone olete hiljuti ette võtnud?

Koja peamisi ylesandeid on tagada, et Eestis oleks võimalik järgida põlisrahva maausulisi tavasid. Ägeda kinnisvaraarenduse tõttu oleme sunnitud kõige enam tegelema ajalooliste looduslike pyhapaikadega. Ilma nendeta poleks kohti, kus meie põlised tavad saaksid edasi kesta. Eelmise aasta lõpus korraldasime koos ansambliga Metsatöll kontsertsarja “Koduhiite kaitsel”, kus jagasime pyhapaikadest teavet ja kogusime allkirju pyhapaikade kaitseks mõeldud pöördumisele. Tänaseks on pöördumisega yhinenud 4300 inimest ja see on allakirjutamiseks avatud Maavalla Koja kodulehel: www.maavald.ee.

Oktoobrist jaanuarini osalesime ajalooliste looduslike pyhapaikade riikliku arengukava koostamise tööryhmas. Eelnõu on valmis ja ootab Kultuuriministeeriumis kinnitamist.

Koos Õpetatud Eesti Seltsiga lõpetasime äsja looduslike pyhapaikade väärtusi ja kaitset käsitleva artiklikogumiku koostamise. Raamat peaks ilmuma mahlakuus.

Osaleme rahvusliku FSC metsastandardi koostamises, ikka selleks, et tagada põlisrahva pyhapaikade säilimine ja nende seisundi paranemine.

Lisaks Kunda Hiiemäest

Ilmus lyhendatult Maalehes