Täna, teisipäeval, 3. mahlakuud kl 18.15 kõneleb Kaisa Sammelselg  Tartus teemal "Hiis Eesti keelealal". Ettekanne toimub  Lossi tn 3-217.

Sama ettekannet saab kuulata ka mahlakuu lõpus Tartus toimuval noorteadlaste konverentsil.

Sissepääs vaba ja kõik huvilised on oodatud.

TEESID: Hiis eesti keelealal. Kaisa Sammelselg

Antud ettekande eesmärk on näidata sõna hiis päritolu, hiie varasemat levikut ja murdelist esinemist Eestis. Töö materjal on kogutud Eesti Keele Instituudi murdearhiivi murdesõnavara koondkartoteegist. Seda võrreldakse Mauno Koski (Itämerensuomalaisten kielten hiisi-sanue:semanttinen tutkimus I ja II. Turun yliopiston julkaisuja. Sarja C, Scripta lingua Fennica edita; osa 5 ja 7.  Turku: Turun yliopisto 1967 ja 1970) ja Ahto Kaasiku (Hiied. – Virumaa: koguteos. 1996. Koost. Kalju Saaber. Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, lk 407–415) esitatud andmetega ja samuti erinevate sõnastikega: “Väikese murdesõnastikuga” (1982), “Eesti kirjakeele seletussõnaraamatuga” (1991) ja “Eesti murrete sõnaraamatuga” (1997).

Hiis-sõna on uuritud nii semantilise kui ka etymoloogilise analyysi kaudu. Erinevad uurijad on sõnale pakkunud eri etymoloogiaid. Need võib aga uurijate arvamuste järgi jagada kolme ryhma: esimeseks on uurijad, kes usuvad, et tegu on läänemeresoome sõnaga. Teine grupp uurijaid näeb hiis algupäraks saami keelt ning kolmandasse ryhma kuuluvad need, kes peavad hiit germaani laenuks. Seega ei ole hiis-sõna päritolu selge ega yhene.

Hiit on uuritud ka folkloristlikele allikatele toetudes. On arvatud, et algselt on tegemist olnud esiajaloolise matmispaiga või ohvripaigaga. Hiit on käsitletud nii metsa, pyhakoha, matmispaiga, ohvripaiga kui vägilasena.

Arvatakse, et Eesti alal võib olla kuni ligikaudu 550 hiiekohta. Kuna kõiki n-ö teadaolevaid hiiekohti pole veel lokaliseeritud, siis ei saa midagi kindlat öelda Eesti hiite leviku kohta. Võrreldes aga erinevaid allikmaterjale – Mauno Koski ja Ahto Kaasiku kogutud andmeid ja erinevatest sõnaraamatutest ning Eesti Keele Instituudist kogutud materjale – võib öelda, et Eesti hiite levik nii yldiselt kui ka murdeliselt pole yhtlaselt piiritletav, kuna erinevad andmed ei kattu omavahel.

Sõna hiis erinevaid tähendusi saab uurida eesti murrete kaudu. Eesti murretes on sõnal hiis olnud erinevaid tähendusi. EKI murdekartoteegi sedelite põhjal võib järeldada, et kõige levinum tähendus on olnud seotud puude või metsaga. Hiis metsa või saluna on kõige levinum tähendus ka sõnaraamatutes. Samuti on hiis tähenduseks antud EKI kartoteegis ka ‘mägi, kus käidi jumalat kummardamas’ või ‘heinalagendikud’ ja ‘hiie põllud ja kivi’. Need on esinenud aga vaid yksikutes sedelites ja seega ei saa neid väga levinuteks pidada.
Antud ettekanne ei esita kindlasti ammendavat materjali hiite kohta. Töö eesmärgiks on pigem tuua välja erinevad probeemistikud ja juhtida tähelepanu veel lahendamata kysimustele.

Pilt: Ilumäe Hiieniinepuu, Maavalla Koda