Ajakirjanduse põhjal tähistasid eestlased kevadpyha valdavalt munapyhana või ei pööranud sellele yldse tähelepanu. Postimees Online'i küsitluses kinnitas üle poole vastanutest, et lihavõttepühadega seostub neil kõigepealt munade värvimine. Ligi veerandile vastanutest meenutasid pyhad aga kõigepealt Kristuse ülestõusmist. Viiendikule vastanuist tähendas munapyha kõige enam vaid pikka nädalavahetust. Kahe päeva jooksul vastas PM küsitlusele 882 lugejat.

Aktuaalse Kaamera uudised vahendasid, et erinevalt vene usu kirikutest olid luterlikud kirikud munapyhal ysna tyhjad. Võrguvärava Delfi kinnitusel jäi nende kylastatavus munapyhal sama suureks kui eelmisel nädalavahetusel.

Munade värvimine või Jeesuse meenutamine ei näita veel inimese usklikkust. 2000. a rahvaloenduse andmetel pidas end usklikuks 19,5% eestlastest ja ligikaudu 32,5% Eesti venekeelsest elanikkonnast, teatas ETV saade Aeg luubis. Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub Jumala olemasolu vaid 16% kõigist eestimaalastest. Vaimude ja kõrgemate vägede olemasolu usub aga 54% vastanuist.

Esivanemate loodususulisi tavasid järgivad eestlased tähistasid munapyha kodus pereringis või kiigel.

Maavalla koda