Noored sotsiaaldemokraadid uurisid läinud nädalal Viljandi haridusmessil, mida siinsed õpilased arvavad usundiõpetuse või kultuuriloo tundide võimalikust lisamisest õppekavva, kirjutas Sakalas Rannar Raba.
Yks kysitlejaid, yhenduse Noored Sotsiaaldemokraadid juhatuse liige Heiki Järveveer rääkis, et taheti teada saada, millele täpselt peaks usundeid ja kultuuride kujunemist käsitledes keskenduma.
Lisaks uuriti messil käinute käest, kuidas võiks õppurite teadmisi hinnata ja kas tegemist peaks olema kohustusliku või valikainega.
Enamik vastanust pidas kõnealuste teemade käsitlemist vajalikuks, ent nägi sellekohast tundi pigem valikainena. Kohustuslikku lähenemist pidasid õigeks vähesed. Mitu ankeedi täitnud inimest leidis, et kõige sobivam oleks neid teemasid käsitleda mõne juba kavas oleva õppeaine osana.
Sisu osas mitu arvamust
Ainete sisu osas läksid vastajate arvamused lahku. Poolte vastanute arvates peaks sellise aine käsitlemisel keskenduma eeskätt religioonide lahtimõtestamisele. Teine pool eelistaks kultuure laiemalt tundma õppida. Kitsalt kristlusele keskendumist pidasid tähtsaks vaid yksikud.
Järveveer lausus, et noorte seas on levinud arusaam, mille järgi on hea orienteerumine usu ja kultuuri teemades eri rahvuste, religioonide ning sotsiaalsete gruppide hea läbisaamise eeldus.
Noorsotsid on poolt
Noored sotsiaaldemokraadid on juba varem teada andnud, et pooldavad kultuuriloo tundide lisamist vähemalt gymnaasiumiastmes valikainena.
«Maailma kultuuride ja religioonide tundmaõppimine laiendab silmaringi ning demokraatia toimimiseks vajalikku tolerantsust. Selline tund võiks aidata tasakaalustada inimese mõttemaailma tänapäeva yhiskonnas, kus solidaarsus ja inimlikkus on jäänud tagaplaanile,» rääkis noorsotside president Vallo-Andreas Hallik.
Noored sotsiaaldemokraadid on omapoolse sammuna algatanud yrituste sarja «Ilmaviis», mis tutvustab huvilistele maailma kultuuride mitmekesisust.
SELGITUS
Heiki Järveveer,
noor sotsiaaldemokraat
Kõige suuremad erimeelsused ilmnesid aine sisu osas. Pooled kysitletutest arvasid, et keskenduma peaks religiooniõppele ja ylejäänud pidasid õigemaks kultuuride yldist tutvustamist.