[text]
Täna on

t_hoimuklubi.gifKolmapäeval, 18. mahlakuud algusega kell 17 esineb Hõimuklubis Tartu Ülikooli Narva kolledži õppejõud Marje Joalaid teemal „Ytle yks ilus poisslapse nimi... Läänemeresoome isikunimedest ajas ja ruumis”, teatas Fenno-Ugria asutus.

Marje Joalaid kirjutab: „Muistsetest läänemeresoome isikunimedest teatakse suhteliselt vähe. Eesti ja liivi isikunimesid esineb Henriku Liivimaa kroonikas XIII sajandi algusest. Muistseid isikunimesid võib leida ka rahvaluulest ning kohanimedest.

Ristiusk tõi kaasa kristlikud eesnimed. Kuna läänemeresoome rahvad jagunesid kahe katoliku kiriku vahel, jagunevad laias laastus nii ka nende nimed: eestlased, liivlased ja soomlased on saanud oma nimevara roomakatoliku kiriku kaudu, seega eelkõige ladina nimesid; vadjalased, isurid, vepslased ja karjalased kreekakatoliku ehk õigeusu kiriku kaudu, seega eelkõige kreeka nimesid. Vähemalt vadjalastel, isuritel ja vepslastel võis abielunaise nimi olla tema mehe nimest sufiksi abil tuletatud.

Muistsed isikunimed käibisid siiski mõnel määral edasi: kirjalikest allikatest leiame neid XIV sajandini.

Rahvaarvu kasvuga tekkis vajadus yhenimelisi eristada. Tavaliselt muutus lisanimeks isanimi, millele on võidud lisada ka näiteks vanaisa nimi. Aga lisanimi on võidud saada ka ema, naise, mehe järgi. Ka amet on andnud lisanimesid.

Läänemeresoomlaste perekonnanimedel on suures osas vanust alles paarsada, õigeusu rahvastel alles sadakond aastat. Perekonnanimed ehk priinimed anti Venemaa lihtrahvale, talupoegadele (seega ka läänemeresoome rahvastele) alles pärast priiuse saabumist ehk pärast pärisorjuse kaotamist. Yksikuid perekonnanimesid oli pandud kõigi rahvaste seas juba varemgi.

Päris ilma perenimedeta pole siiski olnud väiksemadki läänemeresoome rahvad. Need on olnud kasutusel juba enne ametlike perekonnanimede panekut ja mõnikord ka saanud ametlikeks perekonnanimedeks, õigeusklikel rahvastel kyll tõlgituna vene keelde. Sageli on need pere- või sugukonnanimed olnud looma- ja linnunimetused.”

Hõimuklubi leiab aset kolmapäeval, 18. mahlakuud algusega kell 17 Tallinnas Roosikrantsi 6 (Eesti Keele Instituudi 3. korruse saalis).