Maausulised jõudsid hiljuti otsaga kohtusse, et takistada Kunda hiiemäele tuulepargi rajamist, kirjutas Sakalas Jüri E. Kukk.
Miks on just hiiekohad ärimeestele jalgu jäänud? Kellelegi ei tule ju pähe surnuaiale staadion rajada või kiriku asemele hotell ehitada. Kuidas siis tõuseb mõnel inimesel käsi muistsete pyhapaikade vastu?
Hiiemägedele tahetakse teha suusakeskusi, ohvrikivid jäävad jalgu maja ehitamisele, põlispuud lõigatakse maha, ilmselt tahetakse mõnda kivikalmetki kokku lykata. Ka looduskaitsealad tuleb mõne inimese arvates majandustegevuseks avada.
Õnneks leidub vastupidiseidki näiteid. Pärsti valla Tammemäe hiis on kujunenud kylastatavaks pyhapaigaks. Suure-Jaani vallas Õnniste kylas asuvaid ohvrikivi ja -allikat hoiab maaomanik korras.
Ameerikas on olnud juhtumeid, et kodu rajatakse mõne indiaanlaste kunagise pyhapaiga või kogunisti surnuaia kohale. Sellise maja elanikud väidetavalt õnnelikult elada ei saa, neid saadab kõikjal ebaedu.