[text]
Täna on

Vahtsõnõ kultuuriministri Jänese Laine (42) alost’ umma ministritüüd Eestimaad piten ümbre sõitmisõga. Inneskine Tarto liinapää ütles, et kuigi tä om elänü ja tüütänü Lõuna-Eestin, ei tiiä tä ummõhtõ kõkkõ, midä tan tetäs. Viil veidemb tiid tä Virumaal vai saari pääl tettäväst kultuurist. Et uma silm om kuning, tuuperäst omgi tä plaani võtnu Eestimaa läbi sõita, inne ku suurõmbit otsussit tegemä nakkas, kirotas Uma Lehes Rahmani Jan.

Võrokõisi tegemise paistusõ Jänese Laine meelest Eestin häste silmä. Võrokõisi hellü om ka Tal’nahe häste kuulda, arvas vahtsõnõ ministri.

Täämbä paistus Eesti kultuur küländ Talina-keskne. Kas Tartost tulnu ministrinä om teil plaanin tuud kuigi muuta ja inämb üles nõsta ka tuud, midä tetäs Tal’nast välänpuul?

Om külh sääne plaan. Kõgõpäält käü ma läbi terve Eesti, selle et kuigi ma olõ tast Lõuna-Eesti kandist peri, ei saa ma ummõhtõ üteldä, et ma väega häste kõkkõ tiiä, miä tan kandin om. Toda inämb ei saa ma kimmäs olla, kuis omma as’a Virumaal vai saari pääl. Kõgõpäält piät kultuuriministri täpsehe tiidmä, miä tegeligult tetäs, ja sis saa eelarvõpoliitiga kaudu suunada tukõ kultuuri tegemises üle Eesti.

Ma arva, et pall’o inemise, kiä eläse õnnõ Tal’nan ja käüvä üle mere Skandinaavia puul, tundva lähedüst inämb tuu kultuuriga, miä om Soomõ lahe põh’aranna pääl. Nä või-olla ei tiiäki, ku rikas om mi kultuur terven Eestin. Mi koalitsioonileping õnnõs püürd pall’o tähelepannu ka regionaalsõlõ kultuuripoliitigalõ.

Väiku keele ja kultuuri Eestin. Kas pidänü püüdmä edendä ütte ja ütenäolist Eesti kultuuri vai pidänü Eesti kultuur kuun saisma väikeisist esi näoga killukõisist?

Miä tuu üts Eesti kultuur sis õigõhõ om? Tuu üts jo saiski kuun väikeisist. Ku võtta kasvai kiräkiil, sis tuu om jo kunagi olnu ka üte paikkunna kiil Eestin ja om naanu levimä, a tä om saanu mõotuisi väikeisist kiilist ja kombist.

Ku kaemi mi rahvarõivit, sis tuu om mu meelest kõgõ ehtsämb näüde tuust, ku esisugumanõ om kultuur olnu kasvai väikeisi valdu vai kihlkundõ kaupa. Õnnõga omma kuun nuu paikkunna, kinkal om uma kiil alalõ püsünü, pall’odõn paigun om tuu kah’os häönü.

Õnnõs omma rahvarõividõ mustri alalõ ja kirivä ja umanäolidsõ üle terve Eesti. Sääl omma tegeligult seo kultuuri märgi ja kombõ seen. Ega rahvarõivas olõ-i lihtsäle üts triip vai üts kruut, sääl om sõnnum seen.

Inemise, kiä omma olnu mi kultuurin ja tan ümbre kaenu, saava arvo, et mi rikkus om seo pall’osus ja esimuudu olõk esi maanukkõn. Kokko tulõ tuust üts tervik, midä ilmalõ näüdädä.

Määne paistus Võromaa kultuur, ku tedä muu eesti kultuuriga kõrvuisi kaia?

Tä paistus vällä. Mu meelest om tuu väega vahva, et võrokõsõ omma umma kiilt ja kultuuri naanu tähtsäs pidämä ja timäst inämb kõnõlõma, nii et tõõsõ kah kuuldva. Om Võro instituut. Kah’os meil ei olõ egän piirkunnan umma instituuti, võinu jo olla. A tan sääne päälenakkaminõ ja vägi omma selgehe säändse, et naatas siiäpoolõ kaema. Saa üteldä, et Tal’nast om võrokõisi tähele pantu. Kultuuriministeeriumi kaudu om annõt toetuisi, küsümüs om tuu, kas nuid om küländ. Paiga pääl või paistu, et olõ-i kunagi küländ tukõ. A seo Võromaa kant paistus vällä ja paistus tähtsä.

Ma arva, et parhillanõ valitsus plaan seod kanti kah pall’o silmän pitä.

Määne om ti hindä läbisaaminõ Võromaa ja võro keelega?

Mul ei olõ muid suhtit, ku tuu, et mu miis om peri Tsirguliinast Tõllistõ vallast, ja osa Tõllistõ valda jääs vana Võromaa sisse. Tsirguliina jääs külh Võromaast vällä, a arvada om läbikäümist õks olnu.

Perämädse 22 aastakka olõ ma suvõ aigu õks pall’o sääl käünü ja mu latsõ sääl suvitanu ja mehe vanõmba kõnõlõsõ õks tuud valga kiilt. Nä ütlese uma keele kotsile valga kiil.

Mu miis saa õks seost võro keelest arvo. Nii et väega kavvõn ma taast Võromaast ei olõ.

Olõ kaenu ka võrokeelitsit tiatritükke. Taarka etendüs oll’ vingõ. Algusõn oll’ vaia, et kiäki ümbre pandnu, miis sis tekk’ tuud, a lõpupoolõ sai jo esi kah arvo.

Kuis võro, mulgi, seto, kihnu, hiiu ja tõisi väikumbit kiili ja kultuurõ alalõ hoita? Kiä pidänü näid tugõma: riik, umavalitsusõ, ettevõtja?

Ma arva, et seo om õks kultuuripoliitiga küsümüs ja seo om kimmähe riigi teemä.

Kas riigi, umavalitsuisi tugi pidänü olõma suurõmb ku parhilla om?

Kimmähe pidänü. Võrolõ ja kihnulõ om inämb tähelepannu pööret, a pidänü inämb ka Hiiomaa, Saarõmaa, Mulgimaa poolõ kaema. Peipsi veeren omma vinne vanausulidsõ, ja väikeisi kiili om viil muialgi. Rikkust om meil tan umajago.

Midä arvati võrokeelidse laulupido Uma Pido tegemise mõttõst?

Minno jo kutsuti 15. piimäkuul 2008 siiä pitto. Väega torrõ. Ku lugu vällä pakutas, tulõ laulukuuri juhatama kah.

Kas Võromaal võisi inämb olla võrokeelitsit silte, tiitulpõ jne?

Katõkeelidse sildi võinu olla, eesti ja võro keelen. Võro kiil piät olõma kiräpildin kah nätä. Tuu annasi kimmäle aimu tuust ummamuudu olõkist.

Mullõ näüdäti täämbä Jäno-Jussi multikat ja sääl oll’ kah kiri all. Tuu, et kõnõldavat juttu sai ka lukõ, avit’ arvo saia võro keele esierälisüsest.

Küsse Rahmani Jan

 

Uma Leht