[text]
Täna on

Mulgi kylisive äid mõttit

Mineve nädäli lõpun kõrrald Mulgi Kultuuri Instituut välläsõidu Võrumaale Kiidi turismitallu, et yten vallavanembide ja tõiste Mulgimaa ärksämbide inimestege mõttetalgu maha pidäde.

Koon olli piaaigu veerandsada inimest, säälulgan seitse vallavanembet. Mulgi instituudi juht Kristel Habakukk ytel, et seminar and rohkemb kui ta luuta tihass ja et yitski idee es jää õhku rippume, vaid egä asja jaoss leiti inimene, kes seda ellu viima akap. Joba enne suurt suve piass saama tiide pääle maha märgitu Mulgimaa algus ja ots.

Suurembe laani om viil mulgi keele õppekava kokkupandmine ja omanäolitse mulgi kylastuskeskuse tegemine. Pääle selle saije kirja viil kymmekond väiksembet rojektimõtet, näitess lapikse lina kylimine egä mulgimiilse inimese aida.

 

Murdeõpje käisive Koorti paigan

Halliste murderingi rahvas teije välläsõidu Abja kanti, kus om säälse muinaskangelase Koorti elupaik. Mõtsa, kus Koort Vanapaganege võidel ja lihtrahvast avit, kutsutess Koorti nõmmess. Kahjuss om temä tegemistest vähe tääda. Kooliõpetei Hendrik Anso kirja pantu legendi, mis sii miis mitmele muusjumile vällä pakkunu olli, om kadunu.

Selle välläsõiduge tähist murdering oma tõise tegevusaaste lõppu.

 

Lillin olli tule- ja puupäe

Mineve lauba olli Lilli luuduskooli majan tule- ja puupäe. Latse meisterdive puust asjaksit, vaadassive vilmi ja pilte tulekahjudest ja arutive yten suurtege, kudas mõtsan olla nõnda, et tuleohtu ei tekiss. Selle pääle peeti yits võistlus kah. Kõtu kinnitusess tetti syyke, kus panti sissi äste pallu rohilist, mes aian ja mõtsan om. Pääle selle tetti luudusmajale unnik talvepuid.


Sakala