Pyhapäeval, 13. lehekuud algab looduskaitsekuu, mis kestab pärnakuu 5. päevani. Tänavuse looduskaitsekuu teemaks on põlispuud, kirjutas keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv.

Puude teema toob meid nii inimese ja looduse vaheliste suhete kui ka looduskaitse algusaegade juurde. Puu on eluslooduse symboliks ja seetõttu on puu valitud ka keskkonnaministeeriumi kui kõige looduslähedasema ministeeriumi märgiks.

Puu on yle maailma paljudes kultuurides olulise tähendusega. Meil Eestis on inimeste side puudega samuti läbi aegade väga tugev olnud: elame ju Kirde-Euroopa metsavööndis. Veel sajand-paar tagasi sõltus kogu siinne eluolu otseselt puudest. Puudest olid ehitatud nii majad kui ka kõik majapidamise juurde kuuluv; puude põletamisest saadi sooja ja tule paistel tehti syya. Puude arvel on esialgu rajatud meie põllud ning nende tuhk sai põldude esimeseks väetiseks.

Mõned puud on olnud alati olulisemad kui teised ja seotud rahvapärimusega. Sõna „puu” on kõigis soome-ugri keeltes yks vanemaid. Tihe side puudega väljendub tänapäeval selleski, et kavatsused maha võtta vanu põlispuid tekitavad inimestes tavaliselt suurt vastuseisu ja soovi puid kaitsta. Võib väita, et peaaegu igal inimesel on mõni puu, mis on mingil põhjusel talle oluline. Nii pole ime, et looduskaitse on paljuski alguse saanud just põlispuude kaitsmisest.

Tammepuu kui puude kuningas

Kõige esimeseks objektiks Eesti looduskaitseregistris on sinna 12. lehekuud 10149. aastal (1936) sisse kantud Rava tammed, mis asuvad Järvamaal. Eesti looduskaitse yks rajajaid Gustav Vilbaste koostas esimese tööylesandena kaitsealuste objektide loendi, kuhu kuulus 81 põlispuud. Aastate jooksul on see arv pidevalt kasvanud ning praegu on meil yksikpuid kaitse all ligi 700.

Kõige rohkem ongi meil yksikpuudena kaitse all tammesid, mis on meie pikaealisemaid ja suuremõõtmelisemaid puuliike. Elades yle mitu inimpõlve, on tamm põlispuu võrdkujuks, mis kehastab vastupidavust, tugevust ja pikaealisust. Seetõttu on ka looduskaitse tähiseks saanud tammeleht.

Veel on meil kaitse all rohkelt mände ja pärnasid, mis on samuti pikaealised ja vastupidavad puuliigid. Vähem on kuuski, kaski ja kadakaid, mis kaitsealuste objektidena paistavad enamasti silma pigem oma erilisuse kui pikaealisuse poolest. Kui yldistatult öelda, siis looduskaitse alla võetakse puid, mis on silmapaistvad kas oma mõõtmete, vanuse, tähenduse, välimuse või ebatavaliste omaduste poolest. Samuti saab öelda, et pigem kaitstakse kodumaiseid kui võõrpuuliike, kuigi oma harulduse tõttu on kaitse all neidki.

Põlispuud on väärtuslikud loodusmälestised, aga ka kultuuriobjektid. Oma pikaealisuse tõttu on nad nii inimpõlvkondade yhendajad kui ka rahvapärimuse kandjad. Neid omadusi tuleb puude puhul inimese jaoks kõige olulisemateks pidada.

See, kuidas suhtume yksikutesse puudesse, näitab tegelikult meie suhtumist loodusesse yldiselt. Toogu looduskaitsekuu meid loodusele ja seeläbi ka iseendile lähemale.

Pilt: Tammelauri tamm Urvaste kihelkonans, Maavalla koda