[text]
Täna on

Eesti vanimast muistsest asulakohast Pulli kylast umbes seitsesada meetrit Pärnu jõe vasakkaldal ylesvoolu leidis Tartu ylikooli arheoloogiakabineti tehnik Andres Vindi kiviaegse asulakoha, kirjutas "Pärnu Postimehes" Tõnu Kann.

Eesti vanimad inimasustusjäljed on leitud Pulli kylast Pärnumaal, kus inimesed tegutsesid juba 9000-8500 aastat enne Kristust.

Mõni aasta tagasi avastati kolm veidi nooremat asulakohta Paikuse lähedalt Sindi-Lodjast ning mitu kivi- ja rauaaja asulakohta Tori vallast.

Paar nädalat tagasi leiti Pulli kylast umbes seitsesada meetrit ylesvoolu Pärnu jõe vasakkaldal veel yks arheoloogiamälestis, mis talu järgi nimetati Aluste asulakohaks.

Tartu ylikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska nimetas uue asulakoha leidu Pärnu jõe kaldal ajalooteaduse jaoks tähelepanuväärseks syndmuseks, sest Pärnumaal on välja tulnud vähe muistseid asulakohti, võrreldes Narva või Võrtsjärve ymbruse või isegi Hiiumaaga.

“Uus leiukoht on Pulli asulakohast tõenäoliselt mitu tuhat aastat noorem, selle täpne ajaline määratlemine seisab alles ees,” rääkis Kriiska.

Kõnealuse asulakoha avastanud Andres Vindi on Tartu ylikooli arheoloogiakabineti tehnik, kes on Kriiska sõnade järgi silmapaistvalt hea vaistuga uurija.

Leiud otse mutimullahunnikust

“Olen ise Pärnu jõe kallast mitu kordainspekteerinud, kuid see paik, kust Andres nyyd tulekivikilde ja keraamikat leidis ja nii muistse asulakoha päevavalgele tõi, jäi mul kahe silma vahele,” rääkis Kriiska, kelle arvel on siiski mitme muistse asulakoha avastamine.

Kriiska täpsustas hiljuti Pulli asulakoha vanust, nii et Eesti paiksete asualade ajalugu nihkus enam kui tuhat aastat ettepoole, kui on kirjas näiteks neis ajalooõpikutes, millest veel kymmekond aastat tagasi Eestis kiviaega õpiti.

Vindi avastas Aluste asulakoha 30. aprillil, kui käis kyntud põldu uurimas ja leidis tulekivikillud otse mutimullahunnikust.

“Tulekivikillud olid väga väikesed nagu potikilludki,” rääkis Vindi.

“Tulekivi pärineb kiviajast, aga käsikeraamilised potikillud kuuluvad juba rauaaja leidude hulka, andes tunnistust paiga korduvkasutusest. Leidsin samuti luid, aga need olid väga väikesed ja lõkkes põlenud, mistõttu on raske öelda, mis looma luukildudega on tegemist,” seletas Vindi.

Keegi tallab muistsel asulal

Vindi on 2004. aastal Pärnumaal avastanud muistsed asulakohad ka Aesoos, Toris, Päästäles ja Raidlas. Sealgi oli tegu osalt kivi- ja osalt rauaaegsete ladestustega.

Vindi ytlust mööda oli Pärnumaa aastakymneteks jäänud läbi uurimata, sest nii Tartust kui Tallinnast, mis on suuremad arheoloogiateaduse keskused, satuti siia uurima harvemini kui Põhja-, Kirde-, Kesk- või Lõuna-Eestisse.

“Praegu, kui jõgede kallastele kerkib palju ehitisi, tuleks neid piirkondi oluliselt rohkem uurida, kui seda teha jõutakse,” lausus Vindi.

Vindi arvates pole tavalisel inimesel, kellel puudub kogemus, siiski kerge maapõues kiviaega märgata.

“Enamasti on leiud väga pisikesed ja jäävad märkamata,” arvas Vindi. “Võib-olla varem, kui põllul käidi hobuse järel, võis isegi lihtne talumees leiule sattuda, aga traktoriaknast kyll midagi avastada ei saa.”

 

Pärnu Postimees