Kui politseiamet võtab tööle peakaplani ja Lääne politseiprefektuur kaplani, võib vaimuliku saada ka Saare politsei. Justiitsministeeriumi alluvuses töötavad kaplanid, kes kylastavad arestimaju ja kohtuvad vahialustega, kirjutas Meie Maa.
“Nende poole on hakanud pöörduma ka politseinikud, kes soovivad saada hingeabi ning nõustamist,” viitas politseiameti politseinõunik Ulvi Põllu politseikaplani vajadusele. “Kinnipeetavat ja politseinikku ei saa teenindada yks kaplan.”
Iga prefektuur või politseiasutus otsustab ise, kas ta tahab kaplanit või mitte. Vastavalt nende vajadusele võetakse politseiametisse aasta lõpus või järgmise aasta algul tööle kaplan, kellest võib edaspidi saada peakaplan. Kui ka prefektuurid soovivad kaplanit, hakatakse politseijaoskondades ja -osakondades tõenäoliselt kasutama vabatahtlikke kaplaneid, eriti saartel.
Kaplanit eristab psyhholoogist see, et ta peab hoidma pihisaladust. Politseikaplan peab olema teoloogilise kõrghariduse ja vaimuliku staatusega. “Inimesi on vaja nõustada, debriifida (debriifing – kriisitöö, mis võimaldab juhtunu läbi töötada ja maandada psyyhilisi pingeid, saada yhesugune ning väärtõlgendusi vältiv ettekujutus toimunust – A.J.). Samas on vaja politseis ka tseremooniaid läbi viia, nagu majade pyhitsemine, laulatus või matus,” lausus Põllu.
Teistes riikides kuulub politseikaplani ylesannete hulka veel politseinike perekondade nõustamine, politseinike koolitamine stressijuhtimise, eetika ja perekonnaõpetuse valdkonnas ning osalemine autasustamiste või distsiplinaarkysimuste arutamisel.
Praegu käib politseiametis kaplaniteenistuse vajaduse kaardistamine, tööylesannete määratlemine ja strateegia väljatöötamine. Politseiamet loodab eeltööga yhele poole saada selle aasta lõpuks. Kas kaplan hakkab olema politseiametnik või teenistuja, ei ole veel otsustatud.