Eesti maakarja teadussekretär Käde Kalamees, maakarja põlistaja Ain-Ilmar Leesmendi tytar jõudis põhitöö kõrvalt valmis trykise “Eesti maakarja arengulugu. Tõumonograafia”, mis on selles valdkonnas mahukaim uurimus, kirjutas Pärnu Postimehes Silvia Paluoja.
Teadusuurimuse esitlusel Kurgja talumuuseumis rääkis ylikoolis keemikuks õppinud Kalamees sellest, kuidas ta sai maakarjaarmastuse isalt, kes talle juba kaheksa-aastase tirtsuna Pärivere laudas lehmalypsmist õpetas.
Rohkem kui 300-lehekyljelise monograafia ongi Kalamees pyhendanud maakarja tulihingelise aretaja, Lanksaares isatalu taastanud Ain-Ilmar Leesmendi mälestusele.
Esitlusel sõna võtnud maaylikooli ja tõuloomakasvatajate seltsi esindajad rõhutasid uurimuse ainulaadsust. Pole ju senini ilmunud yhtegi raamatut, mis käsitleks kõike maakarjaga seonduvat. Ajalooliste andmete ja koostaja uuringute täiendusena kajastab monograafia teistegi autorite maatõualaste teadusuuringute tulemusi.
“See on hea eeskuju neile, kes võiksid propageerida Eesti teisi põlistõuge,” ytles põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja Hendrik Kuusik.
Eesti tõuloomakasvatajate yhistu juhatuse esimees Tanel Bulitko vaatas oma silmaga yle Kurgja talumuuseumi maatõugu veiste karja ja tõdes, et nii kaua, kuni riik toetab kasvatajaid, teda ka kasvatatakse.
Nudipäist uudishimuliku ja vähenõudliku loomuga maatõugu aastalehmi on jõudluskontrollis poole tuhande ringis. Nende aastatoodang ulatub nelja tonnini, piim on aga rasvasisalduselt kohvikoore eest - 4,75 protsenti, valgu- ja suhkrurikas.
Bulitko rääkis, et kari väheneb mõnevõrra, aga vanemad inimesed on entusiastid ja jäävad maatõugu veiseid kasvatama.
Eesti maatõug on väikesearvuline ja ohustatud tõuna kantud FAO ylemaailmsesse ohustatud tõugude nimistusse, selle järjepidev aretuslugu ulatub 1803. aastasse.
Eesti maaylikooli emeriitprofessor Olev Saveli vastas kysimusele, mis saab, kui entusiasistid väsivad, et kui nad oskavad yleva vaimustuse pärandada lastele, pole muret.
“Eestlane on heas mõttes jonnakas,” väitis Saveli, kelle arvates sobib maatõugu sõbralik veis perelehmaks.