[text]
Täna on

Pärnakuu keskel oodatakse huvilisi juba viiendasse «Mulke suvekuuli», mis pakub võimalust kauni looduse keskel mulgi kultuuri tundma õppida, kirjutas Sakalas Tiina Sarv.

Suvekooli korraldaja Alli Laande, kas pakute tänavu ka midagi uut?

Esimest korda on meil luudusekammer ehk loodusekamber, kus lapsed õpivad ravimtaimi tundma. Uudistame ymbruskonnas, millised taimed parajasti korjamiseks sobivad ja pärast keedame nendest teed.

Õhtul lähme Teringi rappa maastikumängule. Seal esitame kysimusi päeval õpitu kohta. See kõik käib mulgi keeles.

Kas teie teate, et must sõstar on sitikmari ja punane sõstar harakmari? Eks neid nimetusi tule veel juurde, sest tegeleme ju mulgi asjaga ja mulgi keel kuulub iseenesestmõistetavalt selle juurde.

Matk viib Nava tallu, kus kohtume Contraga ja peame simmanit. Tagasi sõidame bussiga.

Esimest korda on avatud ka muinasjutukamber.

Jaa, mulgikeelseid vanarahvalugusid räägivad lastele Terje Jaakson ja Triinu Menning.

Mis saab siis, kui mõni kuulaja mulgi keelt ei mõista?

Ei, sellist asja ei ole. Käisin Kaarli rahvamajas nelja-viieaastastele lastele mulgikeelset muinasjuttu lugemas, ilmestasin seda veel käpiknukkudega, ja lapsed said kõigest aru. Mulgi keel ei ole nii keeruline. Kui mõni päris võõras sõna on sees, tuleb see muidugi ära seletada.

Mida te puutöökambris teete?

Puutyykammer on meil varemgi olnud, aga tänavu tahame esimest korda õpetada päris puutöövõtteid: hakkame liimeistriga palke koorima. Yhest peaks hiljem saama Lilli kylamaja spordiväljaku korvilaua post. Ehk saame sinnasamasse spordiväljakule ka mõne istumisaluse.

Teisel päeval valmistame lihtsaid puuloomakesi, nagu kunagi karjalapsed tegid.

Keelekambrist peavad vist kõik lapsed läbi käima?

Nii see on. Keelekammer on Hillevi-Kärt Muska korraldada.

Mulgikeelsed sõnad on välja valitud teemade kaupa: kodu, talu, taimed, tööd. Lapsed õpivad uusi sõnu. Meil on ka omavalmistatud loto, mille yks pool on eesti, teine mulgi keeles. Seda saab laduda. Tragimad lapsed suudavad juba mulgi keeles lugeda.

Võtame ka muusika appi. Laulame koos. Kui keegi ees laulab, on kergem järele öelda ja mulgikeelset sõna hääldada. Vahe on just häälduses: mulgi keeles on see pehme ja laulev.

Kui jutt juba muusikale läks, siis Lilio Võsu õpetab kuuekeelset kannelt. Eelmisel aastal õppis kaks Halliste poissi loo «Kus on minu koduke?» täitsa selgeks. Kandleõppamiskammer on lastele alati meeldinud.

Neile meeldib ka paelapunumiskammer, mida juhatab Marju Võsu. Tema teeb igasuguseid punupaelu. Need ei ole rahvuslikud, vaid sydamepaelad ja muud sellised. Saab teha vööd, kaela- või käepaela.

Räägite aina lastest. Kas vanematel pole suvekoolis midagi teha?

Oodatud on kõik, nii lapsed kui nende vanemad. Eelmisel aastal oli Hallistest mitu peret kohal ja kõigil oli lõbus. Vanematel ei ole ju eriti aega järeltulijatega tegelda. Siin ilusa looduse keskel lastega kaks päeva koos olla on väga tore.

Kui laps õpib, aga ema sellest midagi ei tea ja isa ei huvitu, ei lähe asi edasi. Kodu tugi on hästi oluline.

SUVEKOOL

«Mulke suvekuul» on Lilli kylas 15. ja 16. pärnakuud, ennast saab sinna kirja panna 12. pärnakuuni.

Kaasa palutakse võtta laagrivarustus (telk, toidunõud, soojad rõivad, mugavad jalatsid) ja hea tuju.

Viljandist sõidab Lilli liinibuss nr. 18 kell 12.15 ning järgmisel päeval kell 14 saab sama bussiga Viljandisse tagasi.

Allikas: Alli Laande


Sakala