Kassinurme mäed on selline tore koht, kus alailma midagi avatakse. Nädal tagasi avati seal maatarga onn — väike palkmaja, mille ehitamisel võeti eeskujuks muistse Sakala maavanema Lehola Lembitu eluase Lõhavere linnuses, kirjutas vooremaas Riina Mägi.
Kui varem rääkiski Eesti ja Jõgevamaa metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet kavatsusest pystitada Kassinurme mägedesse maavanema maja, siis hoone valmides tituleeris ta seda pisut tagasihoidlikumalt maatarga onniks — arvatavasti selleks, et keegi ei hakkaks rajatist tänapäevase maavanema institutsiooniga seostama. Kuigi maavanemal teatud roll ehitise synniloos on: raha taotleti selle ehitamiseks kohaliku omaalgatuse programmist ja nende summade jagamisel on yheks olulisemaks otsustajaks maavanem. Lisaks maatarga onnile pystitati Kassinurme mägedesse sama projekti raames uus kiik. Palkmajake läks maksma 33 000, kiik 10 000 krooni. Ehitajateks olid Paul Pinka, Erich Kalda ja Mati Innos koos vabatahtlike abilistega.
"Kuigi maatarga onn täidab tulevikus kindlasti ka praktilisi ylesandeid kylaliste majutuskoha või nõupäeva pidamise paigana, sai see pystitatud põhiliselt ikkagi selleks, et tänapäeva inimene saaks näha, missugune nägi välja eestlase eluase tuhatkond aastat tagasi,” ytles Kaupo Ilmet. „Praeguse Viljandimaa territooriumil asunud Lõhavere linnusest oleme siia linnusefragmendi ja maatarga onni pystitamisel lähtunud sellepärast, et sealse linnuse kujust ja konstruktsioonist on tänu põhjalikele arheoloogilistele väljakaevamistele päris hea ylevaade. Siin, Kassinurmes on arheoloog Ain Lavi juhtimisel kaevatud vaid niipalju, et kindlaks teha linnuse vanus.”
Palgid olemas, raha vajaka
Kui Lõhaveres paiknes maavanema tare linnuseõuel, siis Kassinurmes tuli see paigutada pisut eemale metsa alla: kuigi linnus on jõudsalt laienemas, oleks tare ikkagi vaat et pool õue enda alla võtnud ja muudeks tegevusteks liiga vähe ruumi jätnud. Tegevust siin aga jätkub, sest seikluslike rollimängude mängijad ja eksperimentaalarheoloogiast huvitunud on Kassinurme mäed vägagi omaks võtnud.
"Igal nädalavahetusel käib siin noori vabatahtlikke kogu Eestist linnuse edasiehitamiseks palke koorimas,” tõdes Mati Nuut MTYst Kalevite Kange Rahvas, kes on yks Kassinurme teemapargi rajamise mõtte algatajaid.
Kui materjalimure sai tänu sellele, et Riigimetsa Majandamise Keskus palke juurde lubas, murtud, siis rahamure on endiselt suur.
"Vabatahtlikku tööjõudu on linnuseehituseks kasutada kyll, aga meistritele tuleb siiski palka maksta,” ytles Kaupo Ilmet. "Ning tööd on siin veel päris palju — nii seinte ylesladumisel kui ka katuste mätastamisel.”
Vägev võim
Linnuse uude ossa saab suuremate syndmuste ajal sisse seada meistrite töötoad, kus saab kätt proovida muistsel viisil relvade, ehete, rõivaste jms valmistamisel. Linnuse lähedale on kerkimas ka sepapada.
Pooleteise kuu pärast, 20.-22. juulini toimubki Kassinurme mägedes taas muistse maailma pidu ehk Mytofest, kuhu on oodata suurt hulka muinasaja- ja mytoloogiahuvilisi ning põnevaid ansambleid nii meilt kui ka mujalt. Lähemat infot festivali kohta saab kodulehelt www.mytofest.ee.
"Välismaised muusikud, kes mullusel Mytofestil käisid, olid Kassinurme mägedest igatahes suures vaimustuses,” ytles Mati Nuut. "Selle paiga võim on vägev.”
Kyllap kulub Mytofesti ajal marjaks ära ka maatarga onn, mille ukse kohale Kassinurme kuningaks kehastunud Andrus Rootsmäe avamispäeval mõõgaga risti lõi — selleks, et hoida seda tuleroaks ja vaenlaste kätte sattumast. Maavanem Aivar Kokal oli au heisata tare seinal maakonna lipp ja syydata peerg tares seisvas pilakus.