Viljandi pärimusmuusika festivali peakorraldaja Ando Kiviberg lõi eile tänavust yritust tutvustades kõigepealt lahti lauluviisi. Koos kaaslastega, kellest yks oli ansamblist Metsatöll tuntud Lauri Õunapuu, laulis ta vanal eesti kombel. Regiviis jutustas laulmisest, kirjutas Postimehes Immo Mihkelson.
Selline sissejuhatus võinukski ju olla kogu teavitamine ja edasi antav sõnum, kui mitte laulmine ise ja laulu kaudu teavitamine poleks tänapäeva maailmas nõnda hääbunud. See on taandunud passiivse kuulamise, nautlemise, «muusikalise» taustamyra ees.
Tänavuse Viljandi festivali peateema on regilaul. Naeru kihistades rääkis Kiviberg ajakirjanikele, kuidas Veljo Tormis vähem kui aasta tagasi yhel yritusel teda peaaegu et ryndas, rinnust kahe käega kinni võttis ja talle omasel karmivõitu toonil kysis, et millal siis regilaul festivali teemaks saab?
Kui uskuda korraldaja sõnu, kogeles ta ähmi sattunult ja hirmust kangena vastu, et saab kyll, juba järgmisel festivalil. Nii sai sõna välja antud ja taganeda enam ei tohtinud.
Rohkem regilaulu
Veljo Tormis tutvustas pressiesitlusel plaane, mis suvise festivaliga seotud. Aga kanget iseloomu ja vembumeelt näidates alustas ta oma juttu pisut ootamatult.
«Mul kästi edasi öelda, et regilaul on eesti kultuurile väga tähtis...» Pikk paus... Ja alles siis, kui saalisolijate peas oli tiirelnud mitmesuguse varjundiga mõtteid, lausus helilooja tõsiselt, et see on tõesti tähtis. Talle endale on regilaul arvatavasti olnud vaat et elukysimus, sest sellele põlisele kultuurile on ta rajanud oma elutöö.
Isegi praegu, kui Tormis ytleb enda kohta «helilooja» mõne minevikule osutava ees- või järelliitega, on regilaul tema tegevuse keskmes. Kuigi ta enam uusi noote paberile ei pane, pyyab ta hoolt kanda, et varem kirjutatu jõuaks lauljateni. Kära tegemata käib ta siin ja seal praktilisi õpitunde andmas, kuidas regilaulu laulmine vanasti käis ja mismoodi seda nyyd saaks esitada.
Enda sõnul pyyab Veljo Tormis korda luua mitte regilaulu alal, vaid pigem iseendas, et koondada selgemaks kõike seda, mida ta aastakymneid väldanud päästetööde jooksul on teada ja oma häälepaeltega tunda saanud.
Eile Veljo Tormise juttu kuulates vormus mulje, et ta tahab vana juurde tagasi, tolmunud muuseumiriiulite vahele, kus lebavad kunagistest laulikutest tehtud salvestused ja noodid. Aga ta ei lähe sinna mitte peitu, vaid olnut päevavalgele tooma, inimestele tagasi andma.
Midagi sarnast kujutab endast ka tema heliloomingu tuum. Kunstilise helikeelega vormistatult saavad vanad rytmid, viisikeerutamised ja lausumised vähemalt osaliselt tänases päevas edasi elada. Yha uuesti esitusele tulles teeb see muusika inimestes oma tööd edasi, loob silda vana tunnetamise ja uue tajumise vahel.
Olles ise olnud vana ymbertegija ja uutesse vormidesse panija, oli Veljo Tormise suust peaaegu yllatav kuulda nurinaga sarnanevat osutust praeguste regilaulu uustõlgendajate suunas.
Ymber tehtut on vahel juba hakatud pidama päris-regilauluks, kuid Tormise arvates on väga vaja, et inimestele oleks teada just algne regilaulu kuju oma varjundirohkuse ja sõnalähedusega. Alles siis võib seda hakata kohandama ja muutma.
Kõik laulma!
Eeloleval Viljandi festivalil on Tormis loomulikult taas platsis – õpetab, selgitab ja esitleb. «Mul ei ole teese ega programmi, kuid on kysimusi, millele peaksime koos vastuseid otsima,» ytles ta ajakirjanikele.
Lisaks õpitubadele ja yhislaulmistele, kiige juures ja platsi peal viisiveeretamisele esitleb Tormis uut regilaulikut, mille pani kokku koos Ülo Tedrega. Tema sõnul peaks see olema tasku- ja suupärane praktiline raamatuke, mida on hea kaasas kanda ja igal sobival hetkel lahti lyya.
Kuigi välismaised festivali esinejad regilauluteemaga otseselt ei haaku, on korraldajate kinnitusel valitud neid tänavu eeskätt selle järgi, et nad esindaksid oma kandi laulukultuuri.
Eestist on aga pyytud kohale tuua võimalikult paljud neist vähestest, kes siinmail regilauluga tegelevad. Nõnda on juuli lõpupäevil Viljandis laulu palju.
Esinejate nimekirja silmitsedes võib nii mõneski peas tärgata mõte, et rahvusvaheliselt laialt tuntud esinejate puudumine on sedapuhku tagamõttega.
Nõnda pääseb Tormis oma regilauluga paremini esile ja miks mitte suisa tänavuse festivali väljakuulutamata peaesinejaks.
Regilaul au sisse! Laul igayhe suhu ja seda mitte yksnes lauluväljakul, vaid igal pool, kus kaks, kolm, neli või rohkem inimest kohtuvad. Kes veel ei tea, kuidas see käib, saab sellest osa Viljandi festivalil.
Viljandi pärimusmuusika festival
• Aeg: 26 - 29 heinakuud
• Esinejaid: yle 400 esineja, neist 80 väljapoolt Eestit. Besh o Drom (Ungari), Fernando Stern (Tšiili), Liadan (Iirimaa), Kraja (Rootsi), Eliseo Parra (Hispaania), Dazkarieh (Portugal), Frigg (Soome/Norra), Amanaska (Austraalia), Ankara State Choir (Tyrgi), Oi las (Kypros), Thbilisi (Gruusia) jt.
• Kontserdid toimuvad viies Viljandi sisesaalis ja viiel välilaval, kokku yle saja kontserdi.
• Liaks: www.folk.ee