[text]
Täna on

Neläpäävä, piimäkuu 14. pääväl peeti Tarton seminär «Lõunaeesti arheoloogia». Perämäidsi aastakümnidega om Lõuna-Eestin ka hulga vahtsit vanno elopaiku lövvet ja vana-aoliidsi asju vällä kaivõtu, kirotas Uma Leht.

Üts esierälidsembit asju, miä Võromaalt lövvetü, om 19. aastagasaa lõpun Räpinä veski¬tammi ehitüse man lövvetü 40-kilonõ rahapada, miä või olla kõgõ suurõmb Euroopan.

Ettekandist tull’ vällä, et olõs vaia inämb välän tüüd tetä ja tulnu inämb ka tuud matõrjaali läbi kaia, miä om jo üles kor’at.

Näütüses Siksäläst vällä kaivõtuidõ asju hulgast om illatsõmba uurmisõga siidi¬tükükeisi lövvetü. Uurmisõ riista ja meetodi läävä kõikaig parõmbas ja nii või löüda jo uurituidõ asju mant ütte-tõist vahtsõt.

Arheoloogõ sõnno perrä tulnu Lõunõ-Eesti uurmisõs inämb kuuntüüd tetä Läti ja Pihkvamaa uurjidõga. Sääne kuuntüü olnu hää, sis saanu eri paigust lövvetüid asju kõrvuisi kaia.

Seminäril kõnõli arheoloogi Otsa Mirja, Kiristaja Arvis, Lõhmussõ Mari, Kiudsoo Mauri ja tõõsõ. Seminäri kõrraldi Tarto ülikooli aouluu ja arheoloogia instituut ja Lõuna-Eesti keele- ja kultuuri¬uurmiisi keskus.


Uma Leht