[text]
Täna on

t_IMGP9138Vaike.gifPärnakuu 19. päeva  hilisõhtul kylastasid mitmed Kõue valla maausulised, nooremad ja vanemad inimesed Kivilood, kus yheskoos meenutati 390ne aasta eest toimunud veriseid syndmusi. Kohaliku maavaldaja Katrini põllul asuva pyha kivi (ka arstikivi) juurde istutati seitsme võikalt piinatud ja hukatud nõia mälestuseks pärn ning kivi juurde asetati lint hukatute nimedega.

20 ja 21 pärnakuud 9830 (20.-21.06.1617.a.) peeti Kivilool yks Maavalla võikamaid ja julmemaid kohtuprotsesse. Kohtualusteks olid Kiviloo ja ymberkaudsete kylade inimesed, kuus naist ja yks mees: Alit, Kiviloo Anti naine Ann, Aderkassi naine Pikva kylast, Voose Jaani naine Ann, Kaika Jaani naine, Meekyla majamehe naine ja Märt Lybber.

Kõigele neile pandi syyks, et nad tegelevad nõidusega, käivad libahundiks ning sajatavad. Kohtupidajateks olid kohalikud mõisnikud Otto Premcke, Ludolf Strassborg, Meinert Ditmer, Nicolaus Bohichausen ning Kose kirikuõpetaja Johannes Poppius ja Harju-Jaani (Raasiku) kirikuõpetaja Georgij Bartholomäus.

Tunnistajateks (või tõlkideks) olid kohtu juures kohalikud talupojad: Varne Mats, Sianne Mait, Herrja Hein, Söörde Hans, Panja Tõnu, Rokela Laur ja Pitque Jakob.

Kõiki kohtualuseid kysitluste vaheaegadel piinati ning tehti veeproove. Kui veeproovi puhul kinniseotud inimene jääb vee peale ujuma, siis on ta nõid, seega syydlane. Juhul kui langeb põhja ja upub, siis ilmselt polnud ta nõid.

Vanadest yrikutest võib lugeda, et kõik seitse kohtualust tunnistati nõiaks, seega syydi. Piinamiste käigus suri Märt Lybber. Ylejäänud kuus naist mõisteti tulesurma. Otsusele ytlesid oma „jah” sõna kõik mõisnikud ning kaks kirikuõpetajat.

Otsus viidi täide sealsamas Kiviloo kylas mõisa lähedal põllul, kus kõik kuus naist põletati tuleriidal.

Miks korraldati taoline kohtupidamine, nimetame seda õigustatult Kiviloo tragöödiaks, just 20-21 pärnakuud? Tõenäoliselt seepärast, et kohe-kohe oli saabumas pööripäev ja see on maarahval suvistete ja jõulude kõrval yks tähtsamaid pyhi. Pööriajal toimusid vanasti needsamad kombetalitused ja tuletegemised, mida kaasajal tehakse 23 pärnakuud – leedolaupäeval ehk jaanilaupäeval. Niisiis oli soodne võimalus põlisrahvale koht kätte näidata ja kuulutada taas oma ilmalikku ja usulist yleolekut.

Kahjuks ei ole Kiviloo kunagine hukkamiskoht täpselt teada. Yrikutes see ei kajastu. Legende ja pärimusi ei ole yles kirjutatud. Samuti ei ole luterlik kirik Kiviloo veretöö ja paljude teiste taoliste kuritegude osas oma arvamust ja seisukohta öelnud, kuigi selleks on kirikuisadel olnud kyllalt võimalusi.

t_IMGP9152Vaike.gif

 

 

 

 

Rahva mälust ei kao midagi niisama lihtsalt.


Aela Olev