Suvisel pööripäeval, päeval, mil päike jõuab oma koju, tõid Columbias Santa Marta Sierra Nevada mägedes elava nelja põlisrahva esindajad loodusele ohvrianni ning palusid andestust oma nooremate vendade, valgete inimeste põhjustatud purustuste pärast, kirjutas Quechua Network.
Pea kolme tuhande meetri kõrgusel merepinnast, Inagua mäel – yks tippudest Santa Marta Sierra Nevadas, mis on maailma kõige kõrgem rannikul asuv mäeahelik – suleb mamo (juht) Meijabil silmad ning sirutanud käed särava päikese poole ning laseb oma sõnadel õrnas tuules laiali kanduda.
Nii kulgeb Zasari Anchunei, tasumistalitus, milles igal suvisel pööripäeval saavad kokku Ljkus, Koguis, Wiwas ja Katatukwas´i rahvad, et kuulata oma vanemaid ning mõtiskleda Niwi Umake ehk maailma sydame asustamise hyvede ja rõõmude yle.
Sel ajal, kui vanad räägivad, on neid ymbritsevad sajad põlismaalased vait ning kuulavad. Nad on riietunud valgesse, pole mitu päeva söönud soola ning jäävad talituse lõpuni paljajalu. Nad on kõrgendatud seisundis tänu kokalehtede ja lubja segule, mida yksteise tervituseks vahetatakse ning erilistes nõudes pihustatakse.
„Päike annab meile teadmisi. Päike kunagi ei ytle: „selle mao peale“, olgugi ta halb, „ma oma soojusest ei paista“. Niisamuti tuleb meil jagada oma armastust ning kaitset kõigele elavale. Meie noorem vend on mõtlematu ega anna omale aru, et ta on hävitamas inimkonda, meie asi on aidata“, ytleb mamo.
Vanade juht täpsustab, et just sellepärast „tegi suur mamo Monevar nii, et nooremad vennad samuti talitusest osa saaksid“. Esmakordselt on kohalolijate hulgas asepresident Francisco Santos, ministrid, saadikud, kunstiinimesed, sõjaväelased ning rahvusvaheliste ettevõtete juhid.
Põlismaalaste juhi peamiseks mureks tänavusel pööripäevatalitusel on tagajärjed, mille jätavad nende maale paigutatud lõhkekehad, mis sellel aastal on sandistanud juba pool tosinat inimest. Ta paneb kohalviibijatele sydamele, et meie kõigi osaks on mõelda, kuidas minna edasi nii, et meie lapsed ja loomad võiksid taas oma teed rahulikult käija.
„Lõhkekehade ohvrite arv Kolumbias on meile yllatuseks. Tulime siia, et yhineda põliselanike yleskutsega demineerida kogu maa“ teatab talitusel viibinud John Ruiz, ettevõtte Phillip Morris president.
Talitusel osalenud riigiametnikele on suunatud ka nõuanne põlismaalaste vaimselt juhilt: „Ma palun teilt, et te ei räägiks halvasti guerrillast või paramilitaristidest. Nemad, vaesed, teevad seda enamasti nälja pärast, nad kannatavad fyysilise ja vaimse nälja tõttu“.
Osa kylalistest saabus helikopteriga, kohalik rahvas jõudis kohale peale kaheksa tundi kestnud matka. Enam kui kuus tundi väldanud syndmuse käigus toimusid talitused kõrgendikel ning Nabusímake jõe jäises vees.
„Tegemist ei ole päikese kummaradamise talitusega ega ka mingi muu loodusjõu eraldi jumalikustamisega. See, mida me teeme, on vaid and loodusele selle eest, et ta meile oma hyvesid on jaganud ning meid tasakaalus on hoidnud,“ ytles Atis Iscuinduba, yks arhuaca rahva juhtidest.
„Kui kutsume oma nooremaid vendi siia juures olema ja osa saama meie esivanemate kommetest, tahame neile öelda, et on olemas ka teistviisi mõtlemine. Et looduse hävitamise tee, mille valisid nemad, on ekslik“, toonitas Iscuinduba.
Õhtupoolikul lõpeb tseremoonia jõe ääres, kus iga kylaline ja põlismaalane saab oma mõlemale randmele kaitsepaela. Ning juba on käest kätte edasi antud nii mõnedki seemnetest, merekarpidest, kokalehtedest, kividest ja pillidest, mida tseremoonia ajal kasutati.
Tõlkinud Maris Kilk
Quechua Network – Maavalla Koda