Leedo paiku said Tõllu tytred kokku Vikil Mihkli muuseumis. Tõllu tytred on oma MTY, mis tegeleb pärandkultuuri kogumise ja hoidmisega, kirjutas Meie Maas Elle Mäe.
Ilm oli kaunilt suvine ja enamik tytreid oma valges muistsehõngulises “vormiriides”. Taluõuel ringi liikudes lõid nad seal tõelise vanaaegse suvise õhkkonna.
Kõigepealt tutvustas muuseumi juhataja Tiina Ojala, kes on ka yks tytardest, ylejäänutele oma majapidamist, selle väljapanekuid ja võimalusi. Esimesed on huvitavad ja rikkalikud, teised mitmekylgsed ja tegevusi pakkuvad.
Märgiti ära yhingu liikmetega vahepeal toimunud suured muudatused – Kaja Juuliku Saaremaa aasta naiseks saamine ja Vilma Rauniste ajakirjandusse siirdumine.
Arutati tehtut ja tulevikuplaane. Peab ytlema, et selle koha pealt on tytred papa väärilised. Tehtut on kogunenud yksjagu. Suve lõpus on plaanis yle vaadata “Tõllu kapsaaed Ruhnu”.
Päev oli juba lõunasse jõudnud ning toidulaud kama ja Mai Suurpere kypsetatud pirukatega igati asjakohane ja meelepärane. Kõik oli väga hea ja järele ei jäänud midagi.
Tiina Ojala rääkis Tõllu muistenditega seotud paikadest. Sõideti Odalätsi kaudu Pidulasse, kus käidi mõisapargis ja kiigati majjagi. Kõigile avaldas muljet parginurgas kasvav mitme tyvega pärn. Edasi viis tee Tõllu kerisekivi (tuntud ka Raka kivi nime all) juurde, mis on yks Saaremaa suuremaid kive. Nagu kivi mitmest nimest arvata võib, on sellest ka mitu Tõllu muistendit. Yhe pärimuse järgi viinud Piret seda põlle sees sauna kerisekiviks, teise loo järgi olnud plaanis sellega sulgeda Pidula mõisa uks, et parunid sealt enam sisse-välja ei pääseks.
Metsas nauditi kaunist suvealguse pärastlõunat. Oli tõeline leedoeelne meeleolu: mets õitses ja lõhnas, linnud laulsid ja päike säras taevas. Tõllu kivi juurest lahkusid tytred hea tundega igayks oma teed.
Enamik Saaremaa rändrahnudest on pärit Läänemere põhjast või Soomest. Meile on need jõudnud viimasel jääajal koos jääga ning ilmastiku soojenemisel jäänud just sinna, kus jää nende ymbert sulas ja nad maha poetas. Lääne-Saaremaa paljud suured rahnud on seotud muistenditega. Ja kes teine, kui just Suur Tõll nendega toimetada suutis...
Saaremaa vägimees Suur Tõll olnud heasydamlik ja vastutulelik pruunisilmne hiiglane, tema ainsaks puuduseks oli võib-olla pisut äkilisevõitu loomus. Tema kasvust annab ettekujutuse tõsiasi, et reisikepina kasutanud ta viiesyllast kuusepalki (1 syld = 2,13 m). Koos oma naise Piretiga elanud nad Tõllustes. Yks Tõllu lemmikpaiku olnud aga Kihelkonna kant ja Viidumäe ymbrus. Viidumäel armastanud Tõll puhata, kuna sealt avanes hea vaade ymbruskonnale ja kaugele merelegi.
Tõll olnud suur puhtusearmastaja ning tahtnud pärast oma raskeid rassimisi ja pikki rännakuid kõvasti vihelda. Selleks aga tuli saun ehitada. Sauna raius yles muidugi peremees ise, kuid selline väike asi nagu kerisekivide kohalekandmine jäi naise hooleks.
Korjaski siis Piret kogu Saaremaalt sobilikke kive ja kandis need põlles kokku. Ehitis pidi olema mehe mõõtudele vastav ja kerisekividki selle väärilised.
Vahel aga sattus Pireti põlle ka mõni pisut suurevõitu kivi. Võib-olla oli see kerisele just paras, kuid ega see esimene põlletäis olnud ja põllepaelad lihtsalt ei pidanud koormate raskusele vastu. Nii nad katkesidki ja kivi pudenes maha, vahest riivas varvastki. Nii see siia metsa alla vedelema jäi, sest nii eriline see kivi ju ka ei ole, et pärast põllepaelte parandamist sellele järele oleks pidanud tulema. Ehk oli Piretil tulitava varba pärast väike vimmgi tema vastu hinges...
See Suure Tõllu kerisekivina tuntu on suurim kivi Kihelkonna valla territooriumil – kõrgus 4,5 m, pikkus 6,6 m, laius 4,5 m, maht 62 m3.
Elle Mäe, Tõllu tytar