Viljandi ordulinnuses Kaevumäel puhub kolmapäeval enam kui tuhande aasta vanustele Põhjala lauludele hinge sisse Taani ansambel Krauka, kirjutas Sakalas Margus Haav.
Krauka on maailmas ainus algupärast, saagade ja myytide ajastust pärit viikingimuusikat mängiv ansambel.
Kell 20 algaval kontserdil löövad kaasa muistse aja taaskehastajad Eesti muinasklubidest Tarbatu, Idatee Vardjad ja Lonkava Hundi Koda.
Krauka annab Eestis neli kontserti ning tuuri lõppkontsert on tuleval laupäeval Jõgevamaal Kassinurme mägedes peetaval «Mytofestil».
«Mytofest» on pidu kõigile neile, keda huvitavad aja- ja muinaslugu ning aeg, mil meie esivanemaid nimetati idaviikingiteks. Yritus proovib kokku liita arheoloogide, ajaloolaste ja folkloristide teadmised meie rahva kaugest minevikust ning rikastada seda oma loomingulise panusega.
Muinasaeg lossimägedes
Viljandi lossimägedes räägitakse hakatuseks muistsest olmest, riietusest ja yhiskonnakorraldusest. Krauka kontserti ilmestab muinaslaager, kus kõik huvilised saavad lähemalt tutvuda tollaste relvade ja turvistega ning proovida käsitööd teha. Lisaks pakutakse olustikukohast toitu.
Midagi säärast Viljandis varem nähtud ei ole.
«Me läheme oma identiteedi ja juurte otsingutes tunduvalt varasemasse perioodi kui meie laulupeokultuuri algusaeg,» selgitas yks «Mytofesti» korraldajaid Mati Nuut. «Selle aja taaselustamine on maailmas täismeeste lõbu, sest muistne varustus on suures osas kallis. Samas on see noortele väga mitmekylgne ajaveetmise võimalus, mille puhul on kombineeritud võitluskunst, seiklused, laulud, tantsud ja käsitöö.»
Ajastutruu muusika ehedate pillidega
«Kraukas on neli pillimeest, kes huvituvad omamaisest varasest pärandkultuurist. Tuuri korraldamise mõte saigi alguse sellest, et nad tahtsid Eestit näha,» rääkis Mati Nuut. «Teadupärast oli Eesti 1500 aasta eest osa Läänemere-äärsest viikingikultuurist. Kõige julgemate oletuste järgi on meie esivanemate jälgi leitud ka Bytsantsi keisri ihukaitsest.»
Nuut möönis, et sellest ajast on praegu teada ysna vähe.
«Isegi kui vaadata kooliõpikuid, võib jääda mulje, et siin oli mingi kaigastega ringi jooksev kamp ja kultuur tuli alles ristisõdijatega. Tegelikult see nii ei olnud,» kõneles Nuut. «Näiteks Inglise kuninga Stephani mynte on leitud meilt rohkem kui Inglismaalt! See, mis eelnes ristiusu tulemisele, on meie eest paraku hästi varjatud.»
Meil kirjalikke ylestähendusi säilinud ei ole, samas kui näiteks Islandil kirjutasid Nuudi sõnul vanu saagasid yles mungad.
«Nendes saagades on eestlasi ka sees!» rõhutas Nuut. «Tõsi kyll, posijate ja nõidade, yhesõnaga vaenlastena.»
Aateline ringsõit
Koos vanaislandi keeles laulva Krauka ringsõiduga yritataksegi vaatajatele selgitada, milline muistne Põhjala olla võis. Ajaloo vastu sygavat huvi tundvad taaskehastajad tõmbavad selga siinsete või siis naabermaade leidude järgi valmistatud viikingirõivad.
Riietus pole alati täiesti algupärane ning tihti on taaskehastajad neile omalt poolt midagi lisanud. On ju aga selge, et ega muinasajalgi inimesed yhtmoodi riides käinud.
«Et meil korraldati surnutele põletusmatused, on riidematerjali sellest perioodist väga vähe leitud,» nentis Mati Nuut. «Kultuurivahetus oli naabermaadega tihe ja on alust arvata, et ysna palju sarnast oli meil nendega ka yhiskonnakorralduses. Kuigi Läti Henrik nimetab meie ylikuid vanemateks, on hilisemad uurijad leidnud, et ju neid ikka kuningaks kutsuti.»
Nuudi veendumuse kohaselt said inimesed tol ajal suurepäraselt hakkama. «Ehitati maja ja see ei kukkunud kokku, sest palgid olid langetatud õige kuufaasi ajal ja kes teab milliste ussisõnade saatel,» tõi ta näite.
«Muistne maailmakäsitus, mida tänapäeval nimetame mytoloogiaks, oli osa ellusuhtumisest ja seda yritame laval meelelahutuslikul moel selgitada. Ning muidugi on tuuril ka kultuuriline ylesanne,» võttis Nuut jutu kokku.
«Mytofestil» korraldab Krauka ka viikingimuusika õpitoa.
Festivale kohta saab lisateavet veebilehelt www.mytofest.ee.
Krauka
Krauka muusika viib kuulajad tagasi ajastusse, kui Norra kultuur õilmitses kõikjal Põhjamaades; aegadesse, mil viikingid tegid oma kuulsad merereisid yle Atlandi Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerika rannikule.
Krauka loodi 1999. aastal sooviga panna kokku lugude jutustamise muistne kunst ja viikingiaegne muusika. Pärast põhjalikku uurimistööd valmistas ansambel endale ajastukohased muusikariistad, kasutades siiski tänapäevaseid materjale ja vahendeid, et anda muusikale suurem jõud.
Kraukalt on ilmunud kolm heliplaati, neist viimane, «Bylur», möödunud aastal.
Ansamblisse kuuluvad Gudjon Rudolf Gudmundsson — laul, parmupill ja löökpillid; Jens Villy Pedersen — flööt, kannel, rebek ja laul; Aksel Striim — hiiukannel, shawm, flööt ja laul; Søren Zederkof.
Allikas: «Mytofest»
ARVAMUS
InBoil,
Krauka programmijuht ja Kassinurme kuningas
Mina avastasin Krauka tänu yhele oma tuttavale, kes oli kursis minu huviga muinas- ja viikingiaja vastu. Tean seda bändi juba paar aastat, aga tänavu tuli mõte ta Eestisse tuua.
Krauka eripära on see, et ta teeb ajastukeskset muusikat ja kasutab palju autentseid instrumente. Pillid on valmistatud leidude järgi ning ainuke tänapäevane element nende juures on keeled.
Krauka repertuaaris on norra, rootsi ja taani rahvalaulu põhised lood, aga ysna varajasest perioodist. Ta esitab ka muistseid saagasid, samuti nyydisaegse temaatikaga laule, mis on viidud tolleaegsesse konteksti.
Krauka kõlapilt erineb täiesti tavaliste etnorokk-kollektiivide, näiteks Viljandi pärimusmuusika festivalilgi esinenud Hedningarna omast. Ta ei tee etnorokki, vaid võimalikult ajastutruud muusikat.
Mis puutub yritusse laiemalt, siis minule on see mu kodumaa ja rahvuse ajalugu, mille yle olen väga uhke.