[text]
Täna on

Avinurme kyla veerel seisev Kalevipoja kuju on muutunud uue aja pulma- ja sigivusriituste paigaks, kirjutas EPLs Rein Sikk.

10218. aastal (2005), mil Eesti pyti- ja tynnipealinnas Avinurmes oli tulemas järjekordne käsitöölaat, pani kohalik rahvas pead kokku: mida erilist selle laada puhuks kyll pystitada? Varem oli rajatud näiteks Eesti lyhim raudtee ja tynnikujuline laululava.

Legend räägib, et just Kalevipoeg oli ajanud haugikalad näljaste talupoegade toitmiseks järvest nurmedele ja nii on saanud Avinurme ka oma nime. Nii oligi kylarahvas hakanud nimepanija kuju looma.

Kindlasti peab Kalevipoja kuju olema looduslik, leidsid juurdlejad ning alustasid otsinguretki metsades.

Kalevipoja keha otsingud käisid Tudu, Oonurme, Venevere ja Paasvere kandi metsades. Kõigepealt leiti kolmeharuline puu, mis sobis imehästi hiiglase alakehaks. Kännust said õlad ja mõõka hoidev käsi.

Kalevipoja pea tegi aga kohalik mees, puutöömeister Vovka ehk pikema nimega Vladimir Gratsˇov, kellel on Leningradi kunstiylikooli haridus. Ta on uurinud hulga raamatuid, et kangelase nägu oleks ikka klassikalise eestlaste Kalevipoja moodi.

“Kokku tegeles puude otsimise ja kuju loomisega kolmteist inimest,” seletas ettevõtmise yks initsiaatoreid Enno Strauss. Kui kõik männijupid olid viimaks kokku liidetud, siis selgus, et Kalevipojal on kõrgust ligi seitse meetrit, millest kuus jäi siis maa peale.

Kuraditosina Avinurme kandi inimese looming seisab nyyd Avijõe kaldal, käänulise tee veeres, ning nii mõnigi sohver on seda hiigelmeest silmates peaaegu kraavi sõitnud.

Kangelase uus elu

“Et Kalevipojal on kõik mehe atribuudid olemas, hakkas ta pystitamise järel iseseisvat elu elama. Kylades on levinud legend, et ööhämaruses hiiglase mehetunnuse katsujat ei jäta pere- ja lapseõnn kunagi maha,” rääkis Strauss kyla uue pyhapaiga syndimise lugu.

Praegu peatuvad Avinurme pulmarongid ka Kalevipoja kuju juures. Naabruses elav ja muinaskangelase platsi niitev peremees leiab tihti hommikukastesest rohust sinna öösel tekkinud jalajälgi. Tihti lehvivad Kalevipoja ihuliikmete kyljes annetuseks toodud värvilised paelad. Legend mitte yksnes ei ela edasi, vaid on ka uue sisu saanud.

Kalevipojast bakalaureusetöö

•• Juuli lõpul kaitseb Meelika Jürissaar Tartu ylikoolis bakalaureusetööd Kalevipojast kui yhest eestlaste rahvusidentiteedi peamisest kujundajast.

•• Ta leiab, et Kalevipoja roll on olnud suurim ajal, mil eestlased tajusid ohtu oma identiteedile. “Tänapäeval on poliitilised, kultuurilised ja majanduslikud syndmused Eestis arenenud nii kaugele, et mitmes aspektis on vaja asju ymber mõtestada, sealhulgas ka Kalevipoega, selgitas Jürissaar. Viimasest andsidki tunnistust näiteks VAT teatri ja Rakvere teatri lavastused, mis olid vabad paatosest.


Eesti Päevaleht