[text]
Täna on

Arheoloogid kaevavad Saaremaal Suure Tõllu mõisaks peetavat linnusekohta.

Tallinna ylikooli arheoloogiatudengid uurivad Saaremaal Sutu lahe lähedal Ristioja ääres asunud muistset sadamakohta ja 16. sajandi keskel sinna rajatud jõukat vasallilinnust, mida rahvasuu seostab Suure Tõllu ja piraatidega, kirjutas EPLs Garel Püüa.

“Rahvajuttude järgi asus metsas mereröövlite linnus, kuid lisaks on paika seostatud saarlaste kangelase Suure Tõlluga, millele viitab ka 18. sajandi kaartidel ära toodud kohanimi Pella Mois,” ytles Tallinna ylikooli arheoloogiaprofessor Marika Mägi. Tema sõnul on Pell Tõllu harvaesinev paralleelnimi ja rahvapärimuse kohaselt kaotas vägilane pärast ebaõnnestunud lahingut oma mõisa ning oli sunnitud Sõrve kolima.

Krahv Mellini 1798. aasta Liivimaa atlases on koht märgitud nimega Tölles Grab ehk Tõllu haud, kuid mõne aasta eest sattusid arheoloogid oma uurimisretkel hoopis 16. sajandist pärit hoonevaremetele. “Leiu teeb harukordseks see, et toona olid Saaremaa mõisad meie mõistes suured õlgkatusega talumajad, kuid siin on tegu kahekorruselise kivihoonega, mille kylge on ehitatud veel väiksemaid kõrvalhooneid,” selgitas Mägi, kelle kinnitusel on ainus analoog seni teada Taanist Põhja-Jyytimaalt. Ligi meetripaksuste myyridega mõisahoonel olid klaasitud tinaraamidega aknad ning punastest kividest katus. Majas oli isegi algeline kanalisatsioon, sest hoonest suundus kraav otse jõkke.

“Napid kirjalikud allikad mainivad hilisema Tõlluste mõisa alla kuulunud, 1550. aastatel rajatud väiksemat mõisakompleksi, mille omanikuks oli tol ajal Kuusiku-nimeline mees, kes pärines tõenäoliselt kohaliku rahva hulgast. Teooriat kinnitab ka leitud ripatsmynt, sest saksa soost naised neid ei kandnud,” lausus Mägi.

Muistne sadamakoht

Kaevamiste käigus tuli 16. sajandi hoonete kõrvalt välja muinasaja lõpust, 11.–12. sajandist pärit keraamikarohke kultuurikiht, mille paksus on kohati 30 sentimeetrit. “Arvestades, et koht jääb põllumaadest eemale ning on yldiselt laugjal rannikul sobiv mererannalähedaseks jõesadamaks, võis tegemist olla Sutu lahe yhe olulisema muistse sadamakohaga,” lausus Mägi, kes leidis ka tõenäoliselt muinasaja lõpust pärinevad paadisilla jäänused. “Ma ei oleks yllatunud, kui viikingipaatidele sobiv sadamakoht sai alguse juba 5.–6. sajandil, mil meri siiani välja ulatus,” nentis arheoloog. Sadam on hiljemalt 13. sajandil siiski maha jäetud. “Kolm sajandit hiljem rajas keegi siia oma linnuse, kus kaubeldi ja tegutseti veel umbes 150 aastat,” nentis Mägi.

Arheoloogiks Tallinna ylikoolis

•• Lisaks Tartule saab ka Tallinna ylikoolis juba teist aastat arheoloogiks õppida. Õpe toimub senisest mõnevõrra teistel alustel ja uue õppekava järgi. “Meil saab arheoloogiat õppida antropoloogia haru sees, mis on Ida-Euroopas täiesti unikaalne, sest ajalukku või antropoloogiasse sisse astunud tudengid, kes valivad arheoloogikutse, ei pea kõiki ajaloo baaskursusi läbima,” ytles Tallinna ylikooli arheoloogiaprofessor Marika Mägi.

•• “Lõpetades oled sa tõeline arheoloog, mitte ajaloolane, kes on natukene arheoloogiat õppinud.” Tallinna ylikooli saab täiendavalt astuda augustikuus, sellekohast teavet leiab kodulehelt http://www.tlu.ee.


Eesti Päevaleht