Venemaa president Vladimir Putin on soomeugrilane. Surmkindel. Vaadake, millise heldimusega avas ta soome-ugri festivali Mordvamaa pealinnas Saranskis. Millise hoolivusega räägib ta vajadusest toetada soome-ugri rahvaste kultuuri. Millise vennaliku teineteisemõistmise on ta leidnud Ungari hääldamatu perekonnanimega peaministri, soomeugrilase Ferenc Gyurcsany ja Muumimammat meenutava Soome presidendi Tarja Haloneniga, kirjutas Postimees.
Siinkohal võinuks tulla nutt ja hala, kuidas Eestit on meie presidendi kutsumatajätmisega ebaõiglaselt koheldud. Kuid kas ikka tasub selle yle nii suurt hingevalu tunda, et suur Putin meid tähelepanuta jättis? Kujutlegem, et president Toomas Hendrik Ilves oleks Saranskisse läinud ja «Putini festivalist» osa võtnud.
Esiteks kohtumised Putiniga vähemusrahvuste õiguste asjus. Siis yhispildistamine ning tagatipuks tants ja trall parimate soomeugrilike traditsioonide järgi. Asi oleks lõppenud perekondliku pannkoogiõhtuga ning yhisavaldustega soome-ugri koostöö ning väikerahvaste kultuuri edendamise tähtsuse teemal.
On meil siis vaja veel yht Mailis Repsi vene televisioonis? Mitte et keegi kahtleks Eesti presidendi võimes situatsiooni adekvaatselt hinnata; žanri seadused lihtsalt on sellised. Soome ja Ungari liidrid näitasid visiidiga poolehoidu Venemaa soome-ugri rahvaste poliitikale.
Aga poliitika on selline, et emakeelset haridust ei ole Venemaal elavatel soome-ugri rahvastel oma põlistel aladel peaaegu võimalik saada. Keeleõpe on muutunud vabatahtlikuks ning keskvõimu käsilased on loonud tingimused, mis seda ei soosi.
Muide, sõna «mordva» tähendas vene keeles algselt midagi «maaka»-taolist. Ning Vene keskvõimude suhtumise soome-ugri vähemusrahvustesse võibki kokku võtta suurepärase nimetusega Maakatemaa.
Vastupidi ootustele astus Putin Mordva-aktsiooni ajal suuremeelselt ka Eesti telgist läbi ning maitses musta leiba. Näitamaks, et tegelikult pole tal Eesti vastu midagi. Huvitav, kuidas ta põhjendas Tarja Halonenile Ilvese kutsumata jätmist?
Kuigi Soome president lootis väga, et järgmisele peole Hantõ-Mansiiskis kutsutakse juba ka Eesti riigipea, võime meie seekord pigem rõõmustada, et Saranski värbamisyritusel esines siiski lõbus kolmik, mitte fantastiline nelik.