Eelmisel nädalal alustasid neli Eesti Kunstiakadeemia restaureerimisteaduskonna tudengit Saaremaal Tagamõisa poolsaarel rehielamute mõõdistamist. Tegemist on maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ning hoidmise riikliku programmiga, mille eestvedajaks on Eesti Vabaõhumuuseum, kirjutas Oma Saares Evely Aavik.
Saaremaalt pärit tudeng Karola Morsu sõnul on nad lõpetanud Kõruse kyla talukompleksi mõõdistamise ja inventariseerimisega läheb neil veel mõned päevad aega.
Vabaõhumuuseumi projektijuhi Elo Lutsepa sõnul on programmi yldine eesmärk säilitada Eesti maa-arhitektuuri ja maastiku omapära ja lisaks luua ka register rehielamutest.
„Rehemaja on Eesti talurahva arhitektuurist kõige kauem pysinud arhitektuuriliik ja kuna selle hoone funktsioon on tänapäevaks kadunud, siis on see liik maju kõige enam ohustatud,” rääkis Lutsepp, lisades, et Tagamõisa poolsaarel kaardistatakse kõik elamud ja paaril majapidamisel on plaanis mõõdistada kogu hoonete kompleks (koos kõrvalhoonetega).
Lutsepa sõnul tahavad nad tõsta inimeste teadlikkust, et nad oma maju hoiaksid ja kaitseksid, nii saab säilitada Eesti kyla.
Samuti rõõmustas Lutsep koostöö yle Kunstiakadeemiaga, sest esimese kursuse lõppedes peavad tudengid tegema mõõdistamispraktikat ja tal on hea meel, et noored olid rehielamutest huvitatud ja alustati koostööd.
Tiina Ojala, Saaremaa Mihkli talumuuseumist, on tudengite kontaktisik Saaremaal. Tema sõnul käisid nad teisipäeval alustuseks tutvumas Tagamõisa poolsaare põhja- ja läänepoolsete taludega.
Tudengid juhendab Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Joosep Metslang.