Homme pärastlõunal Viljandi lossimägedes lahti lauldav XV pärimusmuusika festival toob publiku ette yle 400 esineja, kellest 80 jõuab pärale väljastpoolt Eestit, kirjutas Sakalas Rananr Raba.
Festivali pressipealiku Ants Johansoni sõnul on ettevalmistused läinud libedalt hoolimata sellest, et aastaid oma tegevust lihvinud korraldusmeeskonnaga on seekord liitunud mitu uut inimest. «Eks neil ole ysna palju õppimist olnud, kuid praegu paistab kyll, et kõik laabub,» rääkis ta.
Eile oli esimene päev, kui Viljandis ringi vaadates võis märgata igasuvise suuryrituse lähenemist. Näiteks hakati Vabaduse platsile yles panema suurt telki, mis on kujunenud yrituse ööelu keskmeks.
Samad kontserdipaigad
Esinemispaigad on yldjoontes samad, mis eelmistel aastatel. Ametliku programmi osas mahutavad enim publikut Kirsimägi ja Kaevumägi, ent tähtsal kohal on ka kultuurimaja hoov ning ööpäeva telk. Lisaks oodatakse pärimusmuusika sõpru Jaani ja Pauluse kirikusse, Ugala teatrisse ning kultuuriakadeemia musta saali, mis selleks puhuks on ristitud suureks toaks.
Kontsertide kõrval saab huviline osa laulupesast Kondase keskuse hoovis, Tormise regitubadest, õpitubadest ja muinasjututubadest. Kylastajaid ootavad veel käsitööhoov, näitused ja pillilaat.
Paljude festivali kylaliste meelispaigaks kujunenud tasuta rohelise lava esinejatest on Johansoni sõnul suur osa juba praeguseks end kirja pannud, ent seda saab teha ka festivali vältel.
«Oleme pyydnud viimastel aastatel jälgida, et roheline lava poleks lihtsalt yks esinemiskoht mis tahes stiili esindajatele, vaid haakuks festivali yldise teemaga, milleks sedapuhku on regilaul.»
Õige aeg regilauluks
Festivali pealik Ando Kiviberg leidis, et regilaulu propageerimiseks on praegu väga õige aeg, sest yhiskonnas hinnatakse yhtehoidmist ja rahvuslikkust. «Regilaul kui ainulaadne kultuuriline kood on omane Läänemere-äärsetele rahvastele ja eriti eestlastele,» rõhutas ta.
«Tahame esile tõsta neid, kes on seda iidset traditsiooni toonud tänapäeva ja pyydnud muuta meie elu loomulikuks osaks. Kui Veljo Tormis on võtnud vanu laule ja neid kooridele seadnud, siis näiteks Lauri Õunapuu on võimeline regilaulu vormis improviseerima. Või võtkem kas või laulupeolgi kõlanud Alo Mattiiseni ja Jyri Leesmendi loo «Isamaa ilu hoieldes», mis on suuresti regivärsiline ja samas väga ajakohane. Just selliste hoiakute kaudu tahamegi tuua regilaulu inimestele taas lähemale.»
Suurusjärk jääb samaks
Ants Johansoni sõnul on raske öelda, kui mitu inimest folgilt nelja päeva jooksul läbi käib, kuid reeglina on ostetud 2000 passi ja sama palju päevapileteid ning ligi 15 000 yksikut kontserdipiletit. «Umbes samasse suurusjärku peaks asi jääma ka seekord. Täpse arvu saaks öelda ehk vaid vilunud linnuvaatlejad, kes oskavad peade järgi laululinde kokku lugeda.»
Pärimusmuusika festivali kaugemad välismaised esinejad on Amanska Austraaliast, Genticorum Kanadast ja Fernando Stern Tšiilist. Eestimaistest kollektiividest astuvad yles näiteks Vägilased, ETV tytarlastekoor, Oort, Johanson & Vennad, Väike Hellero, Arrotajad, Tsõdsõpujaleelo ja Minu Isa Oli Ausus Ise.
Esimest korda oli pärimusmuusika festival Viljandis 1993. aastal ning toona ulatus publiku hulk mõnesaja inimeseni.
SELGITUS
Ando Kiviberg,
festivali pealik
Regilaulu tähtsustamiseks on praegu väga õige aeg, kui vaadata, mis meie yhiskonnas toimub. Sellised päris eesti asjad muutuvad inimestele järjest olulisemaks.
Regilaul kui ainulaadne kultuuriline kood on omane Läänemere-äärsetele rahvastele ja eriti eestlastele. See on koosviibimise vorm: seltskonnas piisab yhest inimesest, kes sõnu oskab, ning juba saavad kõik kaasa laulda ja tore on olla.