Ragner Lõbu on RMK koolituskeskuses (endise nimega Räpina Metsakoolis) õpetanud juba tosin aastat käsitsi palkmajade ehitamist.
Räpinat võib nimetada Eesti palkmajade pealinnaks, kus RMK koolituskeskuse meistrite käe all on palkmajade käsitsi ehitamist õppinud sajad mehed. Keskuse ymber on õpilased asutanud mitu majaehitusfirmat, kirjutas EPLs Kadri Pulk.
Aastaid on RMK Räpina koolituskeskuses õpetatud palkmajade käsitsiehitamist. Yks õpetajatest, Ragner Lõbu, ytles, et ta ise osales esimesel kursusel kui soomlased 1994. aastal Räpinas palkmajade tegemist juhendamas käisid.
Tänaseks on ligi seitsesada meest Räpinas käsitsi palkmajade ehitamist õppinud.
Tänu nendele kursustele on Räpina ymbruses tekkinud vähemalt neli-viis ettevõtet, mis palkmaju toodavad. “Nende ettevõtete juhid on kõik palkmajade ehitamise kursused läbinud,” selgitas Ragner Lõbu.
Mees usub, et koolituskeskuse kasutegur on suur. “Kui mehed oskavad käsitsi palkmaju teha, siis säilib ka nende ehitamise traditsioon,” rääkis Lõbu.
Räpina lähedal Meeksis asuva osayhingu Saulerman, kus Ragner Lõbu töötab, toodangust läheb 80% Norrasse.
“Meie teeme siin valmis maja seinad. Uksed ja aknad tehakse mujal. Need majad, mis Eestisse jäävad, saavad tavaliselt laastukatuse, aga Norra majadele pannakse mätaskatus,” ytles Ragner Lõbu.
Mees tunnistas, et maja käsitsi ehitamine on kallis töö. Lisaks on kahel viimasel aastal puidu hinnad kaks korda tõusnud.
“Seepärast me suurema osa oma toodangust väljapoole Eestit myymegi,” lisas ta.
Palkmajade-usku meeste Vanaajamaja
Palkmajaehitusega tegelevad Andres Uus ja Ragner Lõbu asutasid 1998. aastal mittetulundusyhingu Vanaajamaja, mille eesmärgiks on Eesti algupärase palkehituse uurimine ja taaselustamine. Andres Uus on Räpinas asuva palkmaju tootva osayhingu Hobbiton yks omanikest.
MTY Vanaajamaja liikmed on erinevate fondide toel ning paljude ekspeditsioonide tulemusel kirjutanud Kagu-Eesti palkehitustraditsioone lahkava uurimustöö, teinud intervjuusid vanu ehitusvõtteid tundvate meistritega, rakendanud kogutud teadmisi praktikasse Luhasoo matkamaja ehitamisel ja mujal.
Sel kevadel yllitasid Ragner Lõbu ja Andres Uus raamatu “Soovitused käsitsi palkmajade ehitajatele.”
Kuidas palkmaja ehitada?
· Kõige soodsam palkmaja ehitustööde järjekord on järgmine: ehituspalk raiutakse talvel, kooritakse ja/või tahutakse kevadel, palgid virnastatakse seejärel korralikult ning lastakse paar kuud seista (tuulele avatult, vihma ja päikese eest kaitstult) ja seejärel alustatakse (juunis-juulis) ehitustöödega. Talveks peaks hoonele vähemalt katuse peale saama.
· Palkmajale sobivad katusematerjalid on laast, sindel, roog, kimm (saetud laud).
· Majaaluse (vundamendi) ehitusel võiks kasutada maa- või paekive.
· Heledat sinevaba palki on võimalik saada ehituspalgi kuivatis kuivatamisega või myrgiste kaitsevahendite kasutamisega. Palgi aja jooksul tumedamaks muutumine on loomulik looduslik protsess, mis ei kahjusta puidu tugevusomadusi. Puidu mädanemiskindlust sobiks tõsta looduslike vahenditega, näiteks linaõli ja tõrva seguga.
· Palkide vahele pandavaks soojustusmaterjaliks sobiks kõige paremini turba- ehk soosammal. Kasutada võib ka linavilti. Igasugused tehisvillad on tervisele kahjulikud ja paljudes riikides palkmajaehituses keelatud.
Veel mõned vähetuntud, aga olulised ehitustõed:
- Kõige vastupidavam on palgi põhjapool kasvanud kylg, see on umbes 1/3 palgi ymbermõõdust. Kui võimalik, tuleks see palgikylg jätta väljapoole.
- Kindlasti pyyda vältida keerdkasvulisi palke. Sellised ”vindiga” palgid hakkavad kuivades ennast seinas keerama.
- Toorest palgist ehitatud majasein vajub kuivades umbes 3-5 cm kokku. Palgi kuivamisega mitte arvestamine on yks kõige sagedamini esinev ehitusviga.
- Maja aluspalgid võiksid olla tihedate aastarõngastega, vaigurikkamad ja jämedamad, näiteks sooäärel kasvanud puud. Selliste palkide kasutamisega tõstetakse maja mädanemiskindlust.
- Palgi käsitsi liimeistriga koorimine vaigutab puitu ja muudab selle mädanemisele vastupidavamaks.
- Ehituse lõunapoolsel kyljel peaks olema puude-põõsaste päikesevarju pakkuv kaitse. Päike on puidu kõige võimsam lagundaja.
Allikas: MTY Vanaajamaja