[text]
Täna on

Jägala linnamäelt väljakaevatud puitkindlustuse jäänused näitavad, et sellist ysna keerulist kindlustusetyypi kasutati Eesti aladel seni arvatust juba ligi tuhat aastat varem, kirjutas Postimehes Sandra Maasalu.

Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi Mari Lõhmuse juhitud arheoloogilistel väljakaevamistel Jägala Jõesuu linnamäel avastati, et ehituselt kyllaltki keerulist puittarand- ehk puitkamberkonstruktsiooni kasutasid meie esivanemad juba 2200 aasta eest.

Seniste leidude põhjal oli arvatud, et Eestisse jõudis see kindlustusetyyp ligi tuhat aastat hiljem, keskmisel rauaajal ehk 1500 - 1600 aasta eest.

Õpikutesse parandused

«See on kindlasti suur avastus,» ytles Tartu Ülikooli arheoloogiaprofessor Valter Lang. «See näitab, et eesrindlikud võtted kaitseehitiste tegemisel olid jõudnud siia ikka suhteliselt varakult.» Ta lisas, et vastavad parandused tehakse kindlasti ka uutesse kooliõpikutesse.

Mari Lõhmus selgitas, et tegemist on ristpalkidest tarandiga, mis on olnud täidetud liiva ja väiksemate kividega. Yhe sellise kambri põhjapalgid kaevasidki arheoloogid välja. Lõhmuse sõnul on palgijäänused säilinud seetõttu, et 2.–1. sajandi kindlustus on maha põletatud. Söestunud materjal säilib liivas aga paremini kui puit.

«Loomulikult ei saa siit kätte tervet kasti, aga kasti piirjooned saad markeerida ja on näha nurgatapid,» ytles Lõhmus. Kunagi tarandi põhjaks olnud palkide vahelt leiti ka yks rauast odaots, mille arheoloogid koos osaga ymbritsevast pinnasest ja puidutykkidest välja võtsid.

Ootamatu avastus

Lõhmus tunnistas, et sellist Eesti mõistes sensatsioonilist avastust ei osanud nad Jägalasse kaevama minnes oodata.

Võimalus, et midagi seesugust leitakse, oli kyll olemas, sest kahe aasta eest tehtud kaevamistel paljastusid juba mõned linnuse puidust kaitserajatise jäänused, kuid kuna need olid linnusevalli jalamile varisenud, ei olnud võimalik kindlaks teha, milline kindlustus täpselt välja nägi.

«Pigem arvasime, et äkki on lihtsalt puittara, mitte ei ole ehitatud selliseid kaste või kambreid,» märkis Lõhmus. 2005. aastal määrati radiosysiniku meetodiga puitkindlustuse vanuseks 2.–1. sajand eKr ja seetõttu võibki eeldada, et praegu avastatud kindlustus pärineb sellest ajast. Loomulikult kontrollitakse dateering nyyd yle.

Lätis ja Leedus oli enam kui kahe aastatuhande vanuseid samalaadseid puitkindlustusi teada juba varem. Lõhmuse sõnul oli siiani mõistatus, miks ei ole sama leitud Eestist, sest yldiselt on kolm Balti riiki oma arheoloogilise materjali poolest kyllaltki sarnased. Ta ytles, et kuna Jägala näol on tegemist Eesti kõige suurema linnamäega yldse, siis on kyllaltki loogiline, et sealt võis midagi sellist välja tulla.


Iidne inimeste elupaik

• Jägala Jõesuu linnamägi asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõe paremal kaldal umbes 1 km kaugusel suudmest.

• Eesti suurima õuepindalaga linnus (2,8 hektarit) oli põhjakyljelt kaitstud madala valli ja kraaviga, mujalt järskude nõlvadega.

• Inimesed on selle koha peal elanud juba 6000 aastat tagasi, kesk- ja hilisneoliitikumis. Sellest annavad tunnistust leitud kamm- ja nöörkeraamika ning tuleasemed.

• Kindlustusi on sinna rajatud nii 2.-1. saj eKr kui 6.-7. saj pKr.

• Linnust uurisid juba aastatel 1920–23 A. Spreckelsen,

A. Friedenthal ja A. M. Tallgren.

• Tugevasti sai linnus kannatada seoses Linnamäe hydroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal.

• 2005. algasid esimesed teaduslikud kaevamised, mis jätkusid ka tänavu.

 

Postimees