Võt tuu oll’ jo ette ka teedä, et timahavanõ Kaika suvõülikuul tiba tõistsugumanõ tulõ, ku innsekidse. Tuu, et edimäst kõrda olli päämidse kõrraldaja paigapäälidse inemise, and’ minevä nädälivaihtusõ Räpinä kihlkunnan Ruusal peetüle suvõülikoolilõ ka selge uma näo. Suvõülikuul oll’ timahava Räpinä kihlkunna, vai kitsambalt vast kõgõ inämb Toolamaa valla näkko.
Räpinä kandi keelest, aoluust, kotussist ja täämbädsest pääväst saiva suvõülikoolin käünü õks küländ pall’o vahtsõt teedä. Arvada oll’ tuu timahavadsõ rektori Kalla Urmasõ plaan, et näüdädä ja kõnõlda inämb paigapäälitsest ja veidemb targuta ületsist asjust.
Muidogi tull’ säänest targutamist kah veidü ette. Edimädsel õdagul oll’ targutaminõ õkva kavva sisse kah plaanit, tähtsä riigikogolasõki olli tuu jaos paiga pääle kutsudu. A noh, midägi vahtsõt tuu targutaminõ muidogi es anna, õks kõnõldi noidsammu asju, et mi kandin omma kõgõ tähtsämbäs esieräsüses uma kiil ja esisugumadsõ kombõ, noid tulõ hoita ja latsilõ opada.
A vahtsõ as’a, midä suvõülikooli loengidõ kullõja teedä sai, olli väega põnõva. Või-olla ka tuuperäst, et oll’ mitu väega hääd kõnõlõjat. Noist kõnõlõjist viil kõgõ parõmba olli paigapäälidse vanamehe, näütüses Linte piimävabrigu aoluku uurnu Häidkindi Heino vai sis päält sõa mõtsaveli olnu, a muido terve elo kõvva tüüd tennü Kivisilla Ilmar. Kaet, kullõt ja imehtät: kuis kül naa mehe nii pall’o nännü omma ja kuis näil nuu as’a nii häste meelen omma? Ja ku ilosat kiilt nä kõnõlõsõ!
Et võrokiilset suvõülikuuli om peet jo 19 aastakka, sis omma seol ka uma traditsiooni. Ütes säändses om niinimetet «tõõnõ suvõülikuul», kamp nuurt rahvast, kiä loengit ei kullõ, a om kolm päivä ilosahe paiga pääl. Saaki-i täpsehe arvo, midä nä tegevä. Vast kõgõ inämb toolõ rahvalõ oll’ puulpääväõdagunõ disko, kon mängiti võrokeelitsit poplaulõ. «Tõõnõ suvõülikuul» sai karada ja külärahvas es saa maada.
Egä aasta om suvõülikoolin ka hulga rahvast Tal’na Võro seldsist. Nii olli nä timahavagi loengit kullõman, päält tuu astõva ka üles: lauli ja tei näütemängu.
Kolm päivä, miä suvõülikuul Ruusal oll’, olli täüs laulu. Ei, tuu es olõ määnegi laulupido, a laulda sai kõvva, vanõmbat Räpinä rahvalaulu. Tuud võtt’ õks kõgõ iist rektoriherr Kalla Urmas. Nii oll’gi, et ku kohegi minti vai midägi alostõdi vai lõpõtõdi, oll’ õks laul abis.
«Kuldmuna» – kuus tükkü latsilõ ja noorilõ
No om olõman edimäne võrokeelitside näütemänge raamat, kon seen kuus tükkü õkvalt latsilõ ja noorilõ. Lustligu lühkü näütemängu omma kirotanu Contra, Ruitlasõ Olavi, Merca, Rahmani Jan, Kauksi Ülle ja Ojari Triinu üten tütre Eliisabetiga.
Raamadu kokkosäädjä Kauksi Ülle kirotas uman saatõsõnan, et seo raamadu tegemise mõtõ sündü mõni aasta tagasi võro keele oppajidõ koolitusõl.
Võro instituudin kuun olnu koolioppaja ütli tälle nigu ütest suust, et väega veidü om latsilõ pasvit näütemänge. Säändsit, midä saanu oppi kas Puiga näütemängupäävä jaos vai niisamagi koolin mängmises.
Et latsil om huvi õkvalt noorõmbidõ võro kiränige vasta, näile miildüs lukõ Contra, Ruitlasõ ja tõisi juttõ-luulõtuisi, laulda Mrca ja Rahmani laulõ, sõs saiva tuu perrä ka näütemänge kirotaja valitus.
Raamatun lövvüs tükke nii noorõmbilõ ku tsipa vanõmbilõ koolilatsilõ.