[text]
Täna on

Uue maja kaevetöödel leiti Saku vallas ainulaadne 11.-12. sajandist pärit rauasulatuskeskus. Muinsuskaitseamet on tänulik, et maa omanik ehitamisega ei kiirustanud ja võimaldas arheoloogilisi töid teha, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eestist pole mitte kunagi varem muinasajast pärit metallisulatuskompleksi leitud.

Saku vallas Tõdva kylas muinas- asulakohale kerkiva uue eluhoone kaevetöödel silma peal hoidnud arheoloog Mauri Kiudsoo sattus eeldatava asulakihi asemel hoopis Eesti seni ainsale 11.–12. sajandist pärinevale rauasulatuskeskusele.

“Tegu on Eesti kontekstis täiesti unikaalse muistisega, sest siiani pole leitud yhtegi kitsalt muinasaja lõpusajanditesse kuuluvat muistse metallurgia kompleksi,” rääkis Kiudsoo.

Arheoloogi kinnitusel on 9.–11. sajandisse jäävat viikingiaega Eestis seni peetud rauasulatuse seisukohalt leiutyhjaks perioodiks, kuid nyyd võib öelda, et metalli toodeti ka toona. “11. sajandi teisest poolest ning 12. sajandi algusest teatakse Eestist ligemale pooltsada omal ajal maapõue varjule pandud hõbeaaret, mida on rohkem kui kõikides teistes Läänemere-äärsetes maades sel ajal kokku,” ytles Kiudsoo, lisades, et enamik hõbedat jõudis siia rahvusvahelise kaubavahetus käigus.

Kuigi Saare- ja Virumaalt on avastatud rauatootmise jälgi ka muinasaja lõpust, kuuluvad sealsed ahjud põhiosas siiski juba keskaega. “Arheoloog Jyri Peetsu andmetel toodeti 12.–14. sajandil Saaremaal Tuius rauda lausa tööstuslikus koguses ning tervelt pool Eesti rauast, umbes 2000 tonni, veeti toona välja,” lausus Kiudsoo.

Neli ahju yhel joonel

Tõdva kylas arheoloogilist järelevalvet teinud Kiudsoo sõnul oli muistis riiklikusse kultuurimälestiste registrisse kantud hoopis asulakohana ning esmapilgul tunduski, et põlenud kivikuhelike näol on tegu elamutele omaste kerisahjudega.

“Neli yhel joonel paiknevat kerisahju, mille omavaheliseks kauguseks on 1,5 meetrit, tekitas siiski hulgaliselt kysimusi,” tõdes Kiudsoo. “Selliseid juhuseid, et eriaegsete hoonete ahjud asuvad kõrvuti, on varemgi ette tulnud, kuid tihedus pani siiski imestama.”

Kiudsoo sõnul tuli väljapuhastatud põlenud kivide vahelt lisaks 11.–12. sajandi keraamikale välja rohkelt muistsele rauasulatusele viitavat šlakki ning leiti ka mõningaid toorraua ja soomaagi tykke. Krundile plaanitava 12 korda 15 meetri suuruse pindalaga elamu alla võib arheoloogi hinnangul jääda isegi kuni mitukymmend rauasulatusahju jäänust, need vajavad nyyd täpsemat fikseerimist. Samas nõuab kogu rauasulatusahjudega kaetud piirkonna kindlakstegemine hoopis mastaapsemaid uuringuid.


Kommentaar
Ulla Kadakas,
muinsuskaitseameti Harjumaa arheoloogiamälestiste inspektor

Kuna uuringute käigus on selgunud, et tegu ei ole muistse asulakohaga, vaid muinasaja lõpul kasutusel olnud rauasulatuskohaga, siis otsustab muinsuskaitseamet lähipäevil, kas ja kui suure summaga saab kinnistu omanikku uue maja alla jääval alal edasiste arheoloogiliste kaevamiste osas toetada.

Mälestis paikneb kinnistu omaniku vanavanemate endise kodutalu õuealal. Omanik oli teadlik, et krundil asub muistne asulakoht, ja tuli meilt nõu kysima. Loomulikult olnuks lihtsam maja ehitada vanale vundamendile, mida omanikule algselt ka soovitasime.

Otsus rajada uus maja mitte otseselt vanade hoonete kohale, lähtus arheoloogiliste eeluuringute tulemustest, mis tundusid kinnitavat, et muistsete asulakohtade puhul ei pruugi kultuurikiht olla säilinud kogu mälestise alal yhtlaselt hästi. Paraku kujunes arheoloogiamälestis tegelikkuses hoopis teistsuguseks, kui me seni teadsime.

Arheoloogilise järelevalve all toimunud pinnasekoorimise käigus paljastusid rauasulatusahjude jäänused. yldiselt sai kinnitust meie soovitus, et praegustesse kyladesse ja taluõuedele jäävate muistsete asulakohtade puhul tasub maja ehitada siiski vanale vundamendile.

Nagu seegi kord juhtus, võib ootamatult selguda, et muistis on kynnikihi all väga hästi säilinud ning nõuab ysna kulukaid ja aeganõudvaid arheoloogilisi kaevamisi. Täiemahulised väljakaevamised on aga uue maja rajamise eel möödapääsmatud, sest ehitustöödega hävitatakse senini säilinud arheoloogiline substants jäädavalt. Uuringutest kõrvalehiilimise juures võib tunduda materiaalne võit kyll suur, kuid eesti rahva ajaloo suhtes oleks kaotus korvamatu. Praegusel puhul on tegemist väga seadusekuuleka, suure ajaloohuviga ning abivalmi omanikuga.

Õnneks on lisaks muinsuskaitseametile lubanud raha leidmisel õla alla panna ka Saku vald, kelle territooriumile rauasulatusväli jääb.

Roheline Värav