Tänases Riigikogu teabetunnis vastas kultuuriminister Laine Jänes hiite jt ajalooliste looduslike pyhapaikade uurimise ja kaitsega seotud kysimustele. Roheliste fraktsiooni liikme Marek Strandbergi kysimusele looduslike pyhapaikade hoidmisest vastas Laine Jänes, et pyhapaikade kaardistamise alustamiseks on ministeerium kavandanud järgmise aasta eelarvesse pool miljonit krooni. Käesoleva aasta alguses Kultuuriministeeriumis valminud Eesti looduslike pyhapaikade riikliku arengukava eelnõu kinnitamise aja suhtes jäi aga ministri vastus ebamääraseks.
Toomas Trapido Roheliste fraktsioonist tõi näiteks Kunda, Palukyla ja Panga hiie sattumise arendajate surve alla ja kysis, kuidas kultuuriminister suhtuks moratooriumi kehtestamisele arendustegevusele looduslikes pyhapaikades, kuni seal asuvad kultuuri- ja muud väärtused on korralikult inventeeritud. Minister leidis, et selline moratoorium ei ole põhjendatud ja piisab ka sellest, kui maaomanikega yritatakse kokku leppida.
Kysimuste ja vastuste täistekstid lisatud allpool.
Maavalla koda
Aseesimees Jüri Ratas
Kymnes kysimus on esitatud Riigikogu liikme Marek Strandbergi poolt valitsusliikmele Laine Jänesele ja teemaks on looduslikud pyhapaigad. Palun, Marek Strandberg!
Marek Strandberg
Head kolleegid! Hea minister! Eestist on teada ligi 3000 looduslikku pyhapaika, millest 450 on täna võetud muinsuskaitse alla. Teadupoolest on Kultuuriministeeriumis käsil ja arendamisel arengukava "Eesti ajaloolised looduslikud pyhapaigad, uurimine ja hoidmine" eelnõu. Täna me teame seda, et koalitsioonilepe on ette näinud järgnevaks neljaks aastaks 400 miljonit krooni kirikuarhitektuuri uurimiseks. Minu kysimus ongi, et millised summad on Kultuuriministeerium eraldanud ajalooliste ja looduslike pyhapaikade uurimiseks ja kaitseks ning millal võetakse vastu loodusliku pyhapaikade arengukava ning millised konkreetsed sammud on kavandatud pyhapaikade uurimiseks ja kaitseks järgmiseks eelarveaastaks. Aitäh!
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh kysimuse eest! Järgmiseks aastaks on eelarvest taotletud 500 000 krooni, see on selle jaoks, et alustada pyhapaikade täpsemat kaardistamist, ja kindlasti on see erakordselt oluline töö. Seal ei saa piirduda mitte ainult teavitamisega, kus yks või teine koht asub, kindlasti on see seotud kokkulepetega maaomanikega. Tõepoolest, kõigepealt peaks saama informatsiooni kõige selle osas, mis meil käesoleval ajal võiks olla. Uuringute käigus on selgunud, et oletatavad numbrid on palju suuremad. On umbes arvestatud, et kogu see protsess võiks maksta 30 miljonit krooni. Kuid enne kui asuda täpsemate tegevuste juurde, peab saama parema ylevaate nendest tegevustest, mis kindlasti selles arengukavas "Eesti ajaloolised looduslikud pyhapaigad, uurimine ja hoidmine" sees on kavandatud, ja kui see arengukava heaks kiidetakse valitsuses ja Riigikogus, siis kindlasti koos sellega tehakse otsuseid ka eelolevateks perioodideks, kuidas seda täpsemalt rahastada.
Toomas Trapido
Aitäh! Mitmed looduslikud pyhapaigad, näiteks Palukyla hiiemägi, Kunda hiiemägi, Panga pank on sattunud arenduse surve alla või täpsemalt öeldes, sinna on tehtud, vähemalt maausuliste arvates, sobimatuid planeeringuid ja rajatisi. Maavallakoda on identifitseerinud terve hulga pyhapaiku, mis te arvate, kas oleks võimalik arendusele nendes pyhapaikades panna peale moratoorium paariks, kolmeks aastaks ja selle aja jooksul inventuur korralikult ära teha, et vältida selliseid suuri konflikte, mis tegelikult ei ole vajalikud. Aitäh!
Kultuuriminister Laine Jänes
Aitäh! Ma ei oska öelda kõikide nende objektide kohta, mida te praegu välja tõite, kuna ma ei ole neid kylastanud. Kyll aga olen käinud Panga pangal viimasel suvel ja minu meelest see olukord, mis seal oli enne ja mis on praegu, on kindlasti nii loodussõbralik kui ka inimsõbralik. Selles osas ma ei jaga teie arvamust, et seal oleks midagi looduses väga ära hävitatud. Mis puudutab moratooriumi, siis ma ei ole selles ka väga veendunud, ma arvan, et tuleb järk-järgult kõik rahulikult läbi mõelda. Ei ole mõistlik terves Eestis lihtsalt igasugune elu ja majanduslik tegevus seisma panna 3 aastaks. Ma usun, et siin on vaja läbi rääkida eraomanikega, kelle maadel on kas mitmesugused kivid, allikad või metsasalud, ja leida mõistlik lahendus. Kindlasti ei ole mõistlik käituda selliselt, et loomulikult kyll loodust hoides me lõpetame inimtegevuse yleyldsegi ära. Aitäh!