Kunda jõe kaldal seisab muinaslinnus, mis meelitab kohale inimesi Eestist ja kaugemaltki - sellist pilti näeb Linnuse kylas praegu vaid maaomanik, kes on kindel, et mõne aasta pärast saab unistus teoks, kirjutas virumaa Teatajas Marina Loštšina.
Idee ehitada XIII sajandi muinaslinnus tekkis Marko Pintmannil juba mitu aastat tagasi. Algul tahtis mees oma plaanid teoks teha Vihula vallas, kuid siis, kui kõik vajalikud allkirjad olid kogutud, nägi ta pilti Viru-Nigula vallas Linnuse kyla lähedal asuvast kõrgete jõekallastega myygis olevast maatykist.
“Ma ei ole paremat ja linnuse jaoks sobivamat kohta näinudki,” väljendas oma rahulolu Pintmann, kes oli otsustanud, et Linnuse kyla lähedal peab linnus olema. Ta võttis kohe yhendust kinnisvarabyrooga, kuid selgus, et ihaldatud maa oli juba myydud. “Siis ma rääkisin oma ideest uutele omanikele ja nad loobusid maast,” meenutas Pintmann.
Eestlaseks jäämine
Marko Pintmann kujutab ette, et muinaslinnuses võiks olla omanäoline ajamasin, mis viib inimese ligi tuhat aastat tagasi ja aitab tal kogeda tundeid, mis valitsesid esivanemate sydames.
Linnuses õpetatakse endisaegset käsitööd, sepatööd ja tutvustatakse vanaaegseid kombeid. Need, kellel jääb XIII sajandis viibimiseks yhest päevast väheks, majutatakse palkmajades, mille keskel tantsivad lõkkeleegid ning seinte ääres ootavad samasugused narid, mille peal magasid inimesed peaaegu tuhat aastat tagasi.
Pintmann rääkis, et linnuse ehitamisel tuleb kasutada eksperimentaalarheoloogilisi võtteid. “Kui me saame paekivist valli (2 meetrit kõrge – toim), hakkame vaatama, milline puitkonstruktsioon sinna peale sobiks. Valle on kyll leitud ja lahti kaevatud, aga puitkonstruktsioonid pole säilinud, sest need kas tassiti laiali, põletati või tõmmati maha linnuse vallutamise käigus.” “Ymberringi on yrgloodus, mis aitab aegruumi tekkele kaasa. Inimene tuleb Tallinnast siia, jätab vahepeal pealinna saasta maha, puhastub teel, jõuab kohale ja astub muinasmaailma sisse. See on muidugi lahe. See on parem kui disko,” toetas Pintmanni algatust temaga koos MTY Kalevite Kange Rahvas juhatuses olev Matti Nuut, kinnitades, et muinaskultuur kogub yha suuremat populaarsust.
“Muinasaja taaselustamine on tõhusaim viis oma pärandkultuuri ellukutsumiseks. See aitab jääda eestlaseks,” ytles Nuut.
Praegu tuleb veel kujutletavate muinaslinnuse myyrideni jõudmiseks läbida ysna raske tee läbi võsastiku ja väikese metsa. “See võikski jääda seiklusmängu yheks osaks. Ega ristiryytlitel polnud ka kerge meie esivanemate linnust vallutada,” naljatles Nuut.
Äraootaval positsioonil
Tulevase muinaslinnuse naaber, Lammasmäe omanik Einar Vallbaum ytles, et tema ei takista muinaslinnuse ehitamist. “Konkurents on igati tervitatav - see on edasiviiv jõud,” lausus Vallbaum, kuid lisas yhtlasi, et arendaja peab eelnevalt oma plaanid hästi läbi mõtlema. “Näiteks viimase kaheksa aasta vältel on Lammasmägi olnud kaks korda yle ujutatud,” lausus ettevõtja, soovitades teha linnuse ehitusele eelnevat tööd põhjalikult. “Meil on väga vaja selliseid objekte, mis hakkaksid toimima, haaraksid kaasa ja õhutaksid tegutsema eriti just noori,” kinnitas Viru-Nigula valla arenguspetsialist Ene Ehrenpreis.
Praegu jätkatakse kavandatava muinaslinnuse keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi koostamist.