Riigikontroll avalikustas hiljuti uuringu aruande, millest selgub, et riiki selles valdkonnas esindav Muinsuskaitseamet ei ole teinud piisavalt selleks, et täita oma põhiseaduslikku ylesannet ning tagada kultuuripärandi säilimine.
Riigikontroll auditeeris eelmisel ja käesoleval aastal Muinsuskaitseameti tegevust kultuurimälestiste kaitsmisel, et hinnata kas olulised kultuuriväärtused on kaitse all ning rikkumise ja hävimise eest kaitstud.
Riigikontrolli aruende kohaselt on Muinsuskaitseamet viimaste aastate jooksul oluliselt panustanud oma ylesannete täitmisse ja pyydnud puuduseid võimaluste kohaselt kõrvaldada, kuid vajalike ylesannete täitmine käib endiselt yle jõu ning mitmed korralduslikud raskused ja varasemad tegemata jätmised ohustavad endiselt mälestiste säilimist ja takistavad valdkonna korralduse tõhusat toimimist.
Muuhulgas takistab mälestiste kaitset see, et oluline osa neist on mälestiste registrisse kandmata. Nii on praegu riikliku kaitse all kõigest viiendik teadaolevatest ajaloolistest looduslikest pyhapaikadest. Tuhanded hiied, ohvrikivid, allikad jm ajaloolised looduslikud pyhapaigad on pidevas hävimisohus unustuse ja fyysilise hävitamise tõttu. Pyhapaikade hävimist ja kahjustamist põhjustavad ka mitmed muud riiklikus kaitses esinevad puudused.
Riigikontrolli aruande kohaselt on olulisemad puudused kultuuripärandi säilitamisel järgmised:
- Osa väärtuslikku kultuuripärandit on veel kaitse alla võtmata ja mälestise seisuses on asju, mis seda ei vääri, sest alus- ja valdkonnauuringuid on tehtud vähe ning mälestiste Nõukogude-aegsed nimekirjad võeti osaliselt automaatselt yle.
- Mälestiseks tunnistamise põhimõtted ei ole kirjalikult sõnastatud ega avalikustatud, mistõttu võivad kaitse alla võtmise või mittevõtmise otsused jääda nii avalikkusele kui ka mälestiseomanikele arusaamatuks.
- Kultuurimälestiste riiklikku registrisse on paljud vajalikud andmed sisse kandmata, mistõttu ei ole võimalik saada ajakohast ja täielikku ylevaadet mälestiste olukorrast. See tekitab ametnikele topelttööd ning avalikkus ei saa kõigi mälestiste kohta registrist piisavalt teavet. Ka maakatastrisse ei ole kõiki muinsuskaitselisi piiranguid kantud.
- Paljud omanikud ei ole kursis oma kohustuste ega õigustega. Arhitektuurimälestiste omanike kysitlusest selgus, et 17% omanikest ei tea yldse, et neile kuulub mälestis; 47% ei ole mälestise omaniku kohustustest teadlikud. Oluline probleemi põhjus peitub selles, et Muinsuskaitseamet ei ole suutnud kõiki seadusest tulenevaid kohustusi täita: 2006. a lõpuks oli kaitsekohustuse teatised koostatud vaid ca 60% mälestiste omanikele, mälestise kaitsevööndite omanikele ei oldud teatisi pea yldse väljastatud; suurem osa mälestistest on tähistamata.
Teavitamata omanikud rikuvad mälestisi ja muinsuskaitsealasid nii asjatundmatu hooldamise kui ka hooldamata jätmisega. Riigikontrolli kysitlusest selgus, et 81% oma kohustusi mitteteadvatest arhitektuuripärandi eraomanikest oli viimasel 5 aastal teinud mälestisel remonttöid, paljud neist tõenäoliselt Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata.
- Mälestiste omanikele toetuste jagamine ei ole läbipaistev. Raha jaotamise prioriteedid ei ole avalikustatud ning paljud omanikud ei ole toetuse taotlemise võimalusest teadlikud. 2007. aastal ei järgitud Vabariigi Valitsuse kinnitatud toetuste jagamise korda: Muinsuskaitseameti asemel otsustas rahajagamise Riigikogu ning kinnitas Riigikogu rahanduskomisjoni kirja alusel kultuuriminister; toetati ka selliseid mälestisi, mille kohta taotlust ei olnud esitatud. Riiklikul programmil „Pyhakodade säilitamine ja areng” puuduvad toetuste jagamise prioriteedid ja täpsem kord.
- Märkimisväärse osa mälestiste seisundi ja inspekteerimiste kohta puudub usaldusväärne teave. 2007. aasta veebruari seisuga on kultuurimälestiste registri andmetel inspekteeritud ainult 27% kõigist mälestistest. Inspekteerimiste andmed sisestatakse registrisse tihtipeale mitme kuu pärast, jäetakse ka sisestamata. Muinsuskaitseinspektorid inspekteerivad peamiselt arhitektuurimälestisi, mida restaureeritakse, kus on uus omanik või mille rikkumise kohta on kolmandatelt isikutelt saadud infot. Interjööride säilimisest Muinsuskaitseametil ylevaadet ei ole. 67% oma kohustustest mitteteadlikest omanikest on teinud interjöörides remonttöid. Paljud rikkumised jäävad avastamata.
- Kõige ohustatumad on arhitektuurimälestised. Teadaolevate andmete põhjal on avariilises või halvas seisundis, s.o hädasti remonti või hooldust vajavaid arhitektuurimälestisi kokku 1156 (26,3% 4402-st).
- Riigimaal asuvate mälestiste hooldamine on jäänud unarusse. Mitmed reformimata riigimaal asuvad kultuurimälestised (enamasti just hooned või rajatised) on hävinud või jõudnud avariiohtlikku olukorda, sest reformimata riigimaal asuvaid mälestisi ei taha keegi (omavalitsused, riigiasutused) omaks võtta ja hallata.
- Kuna Muinsuskaitseamet ei ole oma kohustusi omanike ees täitnud, on karistused mälestiste rikkumiste eest pehmemad ja lynklikud. Muinsuskaitseametis on endiselt probleeme sunnirahade ja trahvide määramise ning nende laekumise yle arvestuse pidamisega.
- Sunniraha rakendamine rikkumiste korral on enamasti mõjus. Erandiks on Tallinna linn, kus pea pooltel juhtudel jäävad ettekirjutusest tulenevad kohustused täitmata. Omanikud tasuvad pigem ettekirjutusega kohaldatud sunniraha (sh korduvalt), kui täidavad ettekirjutusest tulenevaid kohustusi.
Hinnangu andmisel lähtus Riigikontroll järgmistest põhimõtetest:
· riigil peab olema ylevaade mälestistest ja nende seisukorrast;
· kaitse alla on võetud kõik ja ainult sellised asjad, millel on kultuuriväärtus;
· mälestiste omanikud peavad olema teadlikud oma õigustest ja kohustustest;
· järelevalve tagab rikkumiste avastamise ja ennetamise;
· rakendatavad meetmed rikkumiste ärahoidmiseks, endise olukorra taastamiseks või rikkujate karistamiseks on mõjusad.
· Eesti riigi põhiseaduslik ylesanne on tagada eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Kultuurimälestised on oluline kultuuripärandi osa. Eestis on yle 25 000 kultuurimälestise. Nende säilimise eest vastutavad omanikud, kuid mistahes asjale mälestise staatuse andmisega kaasneb riigile (Muinsuskaitseametile) mitmeid kohustusi. Mälestise säilimise tagamiseks on riik omanikele kehtestanud hoolduskohustused ja omandikitsendused, mis teeb eeskätt arhitektuurimälestiste omanikele oma vara korrashoidmise kulukaks. 2007. aastal kulutab Eesti riik Muinsuskaitseameti tegevustele 54,8 mln kr, sellest ligi 39 mln kr kulub omanike toetustele. Seetõttu on nii omanike, riigi kui ka maksumaksja seisukohalt tähtis, et riikliku kaitse all ning rikkumise ja hävimise eest kaitstud oleksid kõik olulised ning yksnes kultuurimälestise staatust väärivad asjad.
Kultuuriministri ja Muinsuskaitseameti peadirektor vastus:
Minister ja Muinsuskaitseameti peadirektor lubasid kontrolliaruandes esitatud puuduste kõrvaldamisega tegeleda. Muinsuskaitseametil on kinnitatud uus strateegiline arengukava aastateks 2008–2011, milles pööratakse tähelepanu enamikule Riigikontrolli väljatoodud vajakajäämistele ja planeeritakse lähiaja tegevusi kooskõlas kontrolliaruandes rõhutatud vajadustega. Oma vastuses tõi peadirektor välja, et mitmete õigusaktidest tulenevate kohustuste ning oluliste tegevuste täitmist takistab raha ja inimeste puudus.
Kontrolliaruande terviktekst (pdf)
Allikas: Riigikontroll
Maavalla koda