Kuldseid lehti räsinud ja siin-seal lörtsi puistanud esimese suurema tormi järel saabub homme kolletamispäev ehk sygishari.

Kolletamispäeva kohta pole suurt rohkem teada, kui nimetus ytleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab töine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.

Võimalik, et lähedalasuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud, kes teab. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.

Uurijad on arvanud, et kolletamispäev yhes korjusepäeva (14.01.), kynnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.)

kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14.10. ensimmäinen talvipäivä, ehk esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13.-15. 10. on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.

Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Sama märki võib näha Soome muistsetes puukalendrites talvepäeva juures.

Maarahva ajaarvamises on terve porikuu tähenduslik. Sygise algusest saadik kestab hingedeaeg.

Pilt: Tammed Korja mäel Muhumaal

Maavalla koda