Riigikohtu otsus keelata tuulikute ehitamine Kunda hiiemäele annab uue relva kõigile, kellele ei meeldi kinnisvaraarendajate askeldamine nende tagaaias. Kohus leidis, et ehitus rikuks maausuliste õigust viia hiies läbi usutoiminguid, kirjutas Postimehes Vahur Koorits.
Eelmisel aastal kaebas kohalikke maa- ja taarausulisi yhendav Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda kohtusse ärimees Jyri Mõisaga seotud firma OY Oceanside, kes soovis rajada Kunda linna Hiiemäe nime kandvale kynkale elektri tootmiseks kolm tuulikut.
Eelmisel nädalal otsustas riigikohus lõplikult, et õigus jääb selles vaidluses maa- ja taarausulistele.
«Kolleegium on seisukohal, et asjas ei oma tähtsust ringkonnakohtu käsitlus sellest, kas taara- ja maausulised käesoleval ajal viivad detailplaneeringu alal läbi usutalitusi või mitte,» on kirjas riigikohtu lahendis.
Kohtu väitel ei eelda kaebeõigus õiguste rikkumise tuvastamist.
«Seega on kaebeõigus ka taara- ja maausuliste yhendusel ning nende õiguste rikkumine ei vaja tuvastamist,» märgitakse lahendis.
Loodi pretsedent
Kuigi Kunda hiiemägi on muinsuskaitse all, lähtus riigikohus oma otsuses just tõigast, et Kunda linnavalitsus polnud tuulikute pystitamiseks luba andes võtnud piisavalt arvesse maa- ja taarausuliste argumente hiiemäest kui neile usutoimingute läbiviimiseks vajalikust paigast.
Tegemist on pretsedendiga, mis tähendab, et edaspidi võetakse lisaks muinsuskaitse ja looduskaitse all olevatele objektidele vähemasti kaudselt kaitse alla ka iidsed hiied.
Kõiki Eesti taara- ja maausulisi yhendava Maavalla Koja vanema Ahto Kaasiku sõnul kavatsevad nad ka tulevikus vajaduse korral kohtu abil takistada hiisi ähvardavaid kinnisvaraarendusi.
Usutoimingute läbiviimine eeldab tema sõnul hiit, mida pole ehitamisega ära rikutud. Kui aga vana hiiemets on maha raiutud, ei vähenda see Kaasiku sõnul hiie pyhadust, sest hiis on oma olemuselt maa-ala, mitte metsatukk.
Muhu saarel 50 looduslikku pyhapaika
Hiie pyhadusele viitamine kinnisvaraarenduse takistamiseks pole iseenesest midagi uut. Raplamaal Palukylas võitleb kylarahvas just kohaliku hiiemäe pyhadusele osutades suusakeskuse ehitamise vastu.
Kohtuasi on praegu veel pooleli, 4. oktoobril tyhistas Tallinna ringkonnakohus osaliselt otsuse, mis lubas suusakeskusele vajalike ehitiste rajamist.
Kokku on Kaasiku väitel Eestis praegu andmeid ligi 550 hiie kohta, kuid vaid väheste asukoht on täpselt teada. Paljud hiied on vajunud unustuse hõlma, info nende kunagisest olemasolust on säilinud vaid arhiivis või rahvapärimuses.
Kaasiku sõnul on Maavalla koda koos Tartu Ülikooli ja Eesti Kirjandusmuuseumiga pyhapaiku inventeerinud ja näiteks Muhu saarelt on neid leitud lausa 50. Senituvastatud hiite suurus jääb Kaasiku hinnangul yhe ja neljakymne hektari vahele.
Kunda hiiemäel polnud linnavõim enne tuulikute rajamiseks detailplaneeringu koostamist maausuliste tegevust täheldanud, vastasel juhul poleks linnapea Allar Aroni väitel detailplaneeringut yldse algatatud.
Seadus ei selgita
Kaasiku sõnul ongi aga maausuliste usutalitused suuresti individuaalsed, sest aastasadade jooksul on nende kommete järgimist karmilt karistatud.
Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut soovitas siiski uurida, kui palju Eestis taara- ja maausulisi on. «Mina olen näinud kolme, räägitakse neljast,» lausus Kraut.
Kaasik tõi välja aastal 2002 riigikogu tellitud uurimuse, kus inimestele pakuti välja erinevaid uskusid ja paluti valida kõige sydamelähedasem. Kuus protsenti kysitletutest valis toona maausu ja viis protsenti taarausu.
Krauti sõnul ei suuda aga enamik inimesi neil kahel yldse vahet teha.
Samas võib valdav osa eestlastest end maausuliseks pidada, sest näiteks jaanipäev on vana maausu tähtpäev ja selle tähistamist võib pidada ka maausu rituaaliks.
«Yheski seaduses pole kirjas, millal vaim peab peale tulema,» rääkis Kraut seoses Palukyla kohtuasjaga. «Olen ise näinud, et yhel kohtuistungil räägitakse yht ja teisel istungil juba teist juttu.»
Kas viitamine maausu pyhapaikadele saab kinnisvaravaidlustes tavaliseks, selgub alles tulevikus.
Kaasiku sõnul pöörduvad aga Maavalla Koja poole päris paljud keskkonnamõjude hindajad, projekteerijad ja ka kohalikud elanikud. Nad soovivad ajalooliste pyhapaikade asukohast täpsemalt teada saada.
Kaasiku hinnangul peab enamik eestlasi oma esivanemate pärandist siiski lugu ning tylid ja kohtuskäigud on siiski kyllaltki harvaesinevad erandid.
Hiis yhendab taara- ja maausulised
Hiis on nii maa- kui taarausu kommete järgimise paik – ala, mida kunagi on kasutatud pyhadeks talitusteks, ravimiseks, palvetamiseks, ohverdamiseks või vande andmiseks.
Hiisi määravad Maavalla Koja inimesed rahvapärimuse või arhiiviandmete põhjal. Ajalooliselt on teada 550 hiiekohta, ent kui paljud neist säilinud on, pole teada. Muinsuskaitse all on 114 hiit, kuid tihti on kaitse all vaid hiie yks osa, nagu ohvrikivi või allikas.
Maausk on eestlaste traditsiooniline usund. Aastal 2002 tehtud uuringu järgi nimetas kuus protsenti eestlastest endale kõige sydamelähedasemaks just maausku. Valdav enamik eestlasi aga järgib ka tänapäeval mõnda maausu kommet, nagu näiteks jaanipäeva tähistamist.
Taarausk on 1930. aastatel eestlaste jaoks loodud monoteistlik uususund, mis oli katse tänapäevastada maausku ja viia see kooskõlla teadusliku maailmavaatega.
Taarausulised lõid oma ajaarvamise, mis algas Eesti Vabariigi loomisest 1918. aastal. Nad lõid oma kombetalitused ning tähistasid omi pyhi, millest tähtsaim oli Jyriöö ylestõusu mälestuspäev. Aastal 2002 nimetas taarausku kõige sydamelähedasemaks viis protsenti kysitlusele vastanutest.
Pilt: Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik Haljala kihelkonnas Vihula hiies. Kaasiku sõnul kavatsevad nad ka tulevikus takistada hiisi ähvardavaid kinnisvaraarendusi. Maavalla Koda