Riigikohus kaitseb oma otsuses maa- ja taarausulisi, kirjutas oma juhtkirjas ajaleht Postimees.
Riigikohtu otsus mitte lubada ehitada Kunda hiiemäele tuulikuid näitab, et Eestis on kaitstud inimeste usulised vabadused. Samas ei tohiks see otsus muutuda ainukehtivaks pretsedendiks ja olla takistuseks mõnikord riiklike tähtsusega projektide ees.
On täiesti selge, et Kunda hiiemägi on Eestile symboolse tähendusega – asuvad seal ju vanimad inimasustuse jäljed Eestis ja nii tundubki hiiemäele tuulikute ehitamise kava pyhaduseteotusena. Yleyldse on kysitav, kuidas sai tekkida Kunda linnavolikogul mõte teha ala detailplaneering. Liigagi tihti on Eesti avalikkus ahhetanud, kuidas mingisse kohta on yldse võimalik ettevõtjatel oma äri pysti panna.
Kohalikke maa- ja taarausulisi yhendav Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koda arvas teisiti egai jätnud oma jonni. Nii märgib ka riigikohus oma lahendis, et «Kunda Hiiemägi on taara- ja maausulistele tähtis religioosne objekt, mille kylastamist ei peagi tõendama, kuna see on yldteada fakt, et Hiiemägi on taara- ja maausule väga oluline pyhapaik.»
Mingi koha yldteada pyhapaigaks kuulutamine peaks seega edaspidi vältima kinnisvaraarendajate või muude ettevõtjate huvi nende kohtade vastu. Samasugused juhtumid on juba olemas – Raplamaal Palukylas ei soovi kohalik rahvas suusakeskuse rajamist, viidates just kohaliku hiiemäe pyhadusele.
Hoolimata asjaolust, et riigikohtu otsust Kunda hiiemäe kohta tuleb tervitada, ei saa mööda ka probleemidest. Nagu viitab Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik, on Eestis umbes 550 hiit, millest on aga teada vaid väikse osa asukoht.
Seega tekib kysimus, kuivõrd palju on maa- ja taarausulised yldse võimelised oma pyhapaiku kaitsma ja kui palju leiab see toetust avalikkuse seas. Ei ole just tavaline, et keskmine kodanik käiks hiiemäel usulisi talitusi tegemas.
Teine probleem on seotud yldriiklike projektidega. Eitamata mõne ärimehe ahnust ja korruptsiooni võimalust kohalikus omavalitsuses, võib tekkida siiski kysimus, mis saab siis, kui seni tundmatu hiiemägi, mida keegi ei ole kasutanud, jääb ette mõnele Eestile olulisele projektile. Pikka aega ei saanud Eesti kaitsevägi kas eraomanike või kohalike omavalitsuste vastuseisu tõttu kuskil harjutada suurtykist laskmist ja nii pidi selleks sõitma Soome.
Eestit ei saa muuta muuseumiks, kuid inimeste usuvabadust tuleb austada. Riigikohtu Kunda hiiemäe otsus on seega märgilise tähendusega, kuid jätab ehk ukse lahti ka tähtsateks projektideks.
Karikatuur: Urmas Nemvalts, Postimees