Mineväst nädälist näütäse sildi teie veeren, määndse omma vana Mulgimaa piiri, kirotas Uma Lehes Harju Ülle.
Vana Mulgimaa valla lasi Mulgimaa kultuuripiiri maaha märki. Setomaa piir om kah Eesti poolõ pääl joba aastit tähüstet. Kas Võromaa piiri kah är näüdätäs?
Joba nätäl aigu näütäse 17 pruuni põh’a pääl ja tikutopsi päält tunnõdu mulgi mehega tiisilti vana Mulgimaa kultuuripiire.
Mulgimaa silte pidolinõ vallategemine tulõ 26. rehekuul Villändi-Nuia piiri pääl. Vallategemisele oodõtas ka Mulgimaa juuriga presidenti Toomas Hendrik Ilvest.
Mulgi kultuuri instituut lask’ vällä panda 13 silti parhillatsõ Villändi maakunna teie viirde, neli silti Valga maakunda Helme kihlkunda ja ütte tahetas pandas Pärnu maakunda Saarde valda. Tiisilte jaos anni raha vana Mulgimaa valla.
Joba aastit om Eesti poolõ pääl är märgit ka vana Setomaa piir, õnnõ vana Võromaa piiri olõ-i viil är tähüstet.
«Seo om huvitav mõtõ, ma olõ tävveste puult,» ütles Põlva maakunna umavalitsuisi liidu esimiis ja Kõllõstõ vallavanõmb Seeme Andrus küsümise pääle, kas ka vana Võromaa kultuuripiiri tulõsi siltega är märki.
Vallajuhina ütel’ Seeme Andrus, et ka tuud võisi paiga pääl tävveste arota, et raha märke jaos võisi anda valla nigu Mulgimaal.
Vana Võromaa ja Tartomaa piir lätt timä juhitun Kõllõstõ vallan Karilatsi jõkõ piten, tsipa suurõmb puul valda jääs vana Võromaa ja tsipa väikumb puul valda vana Tartomaa ala.
«Mi olõmi siin umavaihõl joba nal’atanu, et ku mulgi joba nii kõvastõ hüppäse, võtami Tahevaga kokko ja nakkami siin kah Võromaa asja ajama!» kõnõlõs Valga maakunna Karula vallavanõmb Ruusa Rain. Tä ütel’, et vana Võromaa sildi tulõsi kimmähe vällä panda.
Et veeremaa valla rahakott om väikene, sõs saa-i tuud Ruusa Raini sõnno perrä peris kõrraga tetä, a ku asja iist võetas ja tegemises lätt, sõs om Karula vald nõun as’aga üten tulõma.
Võro maakunna umavalitsuisi liidu esimiis ja Antsla vallavanõmb Tõntsu Tiit ütel’, et timahava suvõl kuun olnu Võro maakunna Leader-programmin ütenlüüjä joba käve vällä mõttõ, et võisi är tähüstä nii vana Võromaa piiri ku ka tetä egäle küläle sildi, kon külänimi pääl nii võro ku eesti keelen.
Et vana Võromaa sildi är tettüs saasi, tuu om parhilla õnnõ iist- ja kättevõtmisõ asi.
JUHTKIRI
Võromaa piirisildi teie pääle!
Mulgi saiva toimõ tuuga, et panniva vana Mulgimaa piire pääle sildi vällä. Õnnõ noidõ teie pääle es panõ, miä Mulgimaast jääs täämbä Läti riigi ala.
Setomaa sildi omma teie pääl joba mitu aastakka. Noidõ teie pääl, miä jääse Eesti riigi ala.
Võromaa silte välän ei olõ. Omma Võro maakunna sildi, miä märkvä är vinneaigsõt Võro rajooni, miä täämbä om nimmat Võro maakunnas. Üten kotussõn lätt Võro rajooni piir Võromaa piiriga kokko kah: ku tulõt Sangastõ puult. A mujjal om suur segädüs.
Täämbädse päävä inemise sõitva pall’o ümbretsõõri ja opva kotussit tundma silte perrä, miä omma tii viirde pantu. Ku mi tahami, et inemine, kiä Võromaalõ tulõ, saanu aru, määne om seo maa ja kon tä algas ja lõpõs, tulnu sildi vana Võromaa piire pääle vällä panda. Võromaa om kimmäs maa ummi kimmide kihlkunnapiirega. Nuu katõssa kihlkunda, nuu omma Harglõ, Karula, Urvastõ, Kanepi, Rõugõ, Vahtsõliina ja Räpinä, andva kokko maa, kon kõnõldas võro kiilt. Maailman tõist säänest maad ei olõ.
Ma looda, et vallavanõmbidõ jutt tuust, et piiri pidänü är tähüstämä, ei jää õnnõ jutus. Ja et Võromaa ei jää väikumbas ja kõrvalidsõmbas paigas õnnõ tuuperäst, et eri nuka jääse täämbä nelä maakunna sisse. Ja tsipakõnõ Läti ala kah, a sinnä olõ-i vaia vast silte viimä naada.
Rahmani Jan