Maaleht
Ahto Kaasik, Maavalla Koja vanem

Eelmisel nädalal kuulutas Riigikohus õigustyhiseks Kunda linnavolikogu otsuse rajada Kunda Hiiemäele kaks elektrituulikut, teede- ja elektrivõrk ning parkla.
 
Riigikohtu lahend, millega tuulepargi rajamine Hiiemäele välistati, rõõmustas paljusid maausulisi ja pärimuskultuuri sõpru ning valmistas sygavat tuska esivanemate väärtushinnangutest kaugenenud arendajatele.
 
Kohtulahend lõi pretsedendi, mis suunab omavalitsusi planeeringute koostamisel arvestama tunduvalt enam looduslike pyhapaikadega ja põhiseadusega tagatud usuvabadusega.
 
Põhjendusteta detailplaneering

Riigikohtu halduskolleegium leidis, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses puudusid igasugused põhjendused, miks detailplaneering sellisel kujul kehtestati.
 
Samuti leidis kolleegium, et Kunda linn ei olnud detailplaneeringu menetluses kaalunud Härjapea Taarausuliste ja Maausuliste Koja esitatud ettepanekuid tuulepargile alternatiivsete asukohtade leidmiseks või tuulepargi lahenduse muutmiseks ning selline kaalutlusviga võis viia ebaõigele lahendusele.
 
Lisaks märkis kolleegium, et muinsuskaitseamet ning Lääne-Virumaa keskkonnateenistus olid detailplaneeringu kooskõlastanud vaid tingimuslikult, nähes ette rea tingimusi, mida tuleb planeeringu alal ehitamise ajal ning ehituse lõppemise järel täita. Ent neid tingimusi Kunda linnavolikogu ei kehtestanud.
 
Riigikohtu halduskolleegium leidis, et neil põhjustel on detailplaneeringu kehtestamine õigusvastane.
 
Härjapea koda vaidlustas detailplaneeringu kehtestamise otsuse 2006. aasta augustis pärast seda, kui koja esitatud ettepanekud tuulepargile alternatiivsete asukohtade otsimiseks ja Hiiemäe säilitamiseks pyhapaigana ei leidnud linnavalitsuse poolt mõistmist.
 
Sama aasta sygisel oli maausulistel põhjust rõõmustada. Tartu halduskohus rahuldas koja kaebuse ja tyhistas Hiiemäe tuulepargi detailplaneeringu kehtestamise otsuse.
 
Kunda linnavalitsus ja kavandatava tuulepargi investor Oceanside OY ei leppinud kaotusega ja kaebasid edasi Tartu ringkonnakohtusse. 20. veebruaril 2007 tegi ringkonnakohus teatavaks otsuse, millega tyhistas halduskohtu otsuse ja taastas planeeringu kehtivuse.
 
Nyyd oli pall taas maausuliste väravas, kes esitasid 20. märtsil omakorda apellatsioonikaebuse riigikohtusse.
 
Riigikohtu otsus on kooskõlas ka Mall Hiiemäe juhitud folkloristide tööryhma ekspertarvamusega: “Tuulepargi kavandamine Hiiemäele on vastuolus vanade tavade ja uskumustega ning tänapäevast olukorda arvestades ka tõigaga, et tegemist on kaitsealuse muistisega. Leiame, et majanduslikku kasu taotleva projekti läbiviimine Kunda Hiiemäel ykskõik millisel ettekäändel rikuks kirjutamata seadusi ning seaks potentsiaalsesse ohtu ka teised kaitsealused ning veel arvele võtmata muistised.”
 
Viis iidset kivikalmet

Kunda Hiiemägi on yks vähestest kaitse all olevatest hiitest, mis asuvad riigi või avalik-õigusliku isiku maal ning on avatud huvilistele ja maausulistele kasutamiseks ilma piiranguteta. Hiis on kaitse all pinnavormina ja folkloristide kinnitusel on mäe kohta säilinud silmatorkavalt palju ja erilist rahvapärimust. Lisaks avastas Maavalla Koda 2003. aastal Hiiemäelt viis iidset kivikalmet, millest yks on dateeritud vähemalt 2500 aasta vanuseks.
 
Maausuliste sõnul suhtub enamik ettevõtjaid esivanemate pärandisse lugupidavalt ja avalikkuse ette jõudvad vastasseisud on kurioossed erandid. Pealegi moodustavat pyhapaigad Eesti pindalast mikroskoopilise osa ega saa juba seetõttu olla takistuseks majanduse yldisele arengule.
 
Tuulepargi rajamist muinsuskaitsealusele Hiiemäele taotleb OY Oceanside, kelle juhtkujude hulka kuuluvad Jaan Tepp, Jüri Mõis ja Martin Kruus. Tuulepargi operaatorfirmaks on asunud OY Nelja Energia, mida juhib samuti Martin Kruus.
 
OY Nelja Energia on algatanud mitmel pool Eestis suuremahulisi tuulikuprojekte, mille kõrval Kunda tuulepark oleks kaduvväike. Ainuyksi Hiiumaa tuuleparki kavatseb ettevõte ehitada 200 tuulikut.
 
Eelmisel aastal ratifitseeris Eesti vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, mis hõlmab ka looduslikke pyhapaiku ja nendega seotud traditsioone.
 
Maavalla Koja, Tartu ylikooli ja Eesti kirjandusmuuseumi osalusel on kultuuriministeeriumis valminud looduslike pyhapaikade riiklik arengukava, mis näeb ette järgmise kymne aasta jooksul pyhapaikade kaardistamise, inventeerimise, kaitse alla võtmise ja asjakohase teabe jagamise.
 
Hiljuti esitleti kultuuriministeeriumis Maavalla Koja, Tartu Ylikooli ja Õpetatud Eesti Seltsi välja antud artiklikogumikku “Looduslikud pyhapaigad. Väärtused ja kaitse”. Raamatu eksemplari on saanud iga omavalitsus, keskkonnaasutus ja yldhariduskool. Peagi saavad raamatu ka Riigikogu liikmed.

Maaleht